Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Milleks ID-kaarti ja Mobiil-ID-d Eestis kasutada saab?


Kasutusvaldkondi on ID-kaardil ja Mobiil-ID-l õnneks Eestis juba päris palju. Seda teavad vast kõik, et saab käia internetipangas, vaadata oma kontoseisu ja teha makseid. Mõlema isikutuvatusviisiga saab ka kasutada e-teenuseid ning mis peamine – suhelda riigiga. Seekord annangi ülevaate rinevatest kasutusvaldkondadest. 

Loe ka eelmisi ID-kaarid ja Mobiil-ID teemalisi postitusi “Mis teeb ID-kaardi ja Mobiil-ID kõige turvalisemaks isikutuvastusviisiks?” ja “ID-kaart ja Mobiil-ID on turvalised ja lihtsad kasutada”.

Siit leiad nimekirja Eesti veebilehed, kuhu saab ID-kaardiga sisse logida.
Siit leiad Eesti veebilehed, kuhu saab M-ID-ga sisse logida.
 Kumbki nimekiri pole lõplik ilmselt lõplik.

Enamik firmade veebides olevaid iseteenindusi toetavad ID-kaardi ning M-ID kasutamist. Iseteenindus on väga kaval mõte, kuna võimaldab mugavalt endale tellitud teenuseid lisada, katkestada ning neid muuta. Selle asemel, et poekottidega esindusse minna ning seal järjekorras oodata, saab sellesama toimingu korda ajada kiiremini ning suvalisel kellaajal.

Arved.ee – sinna saab tellida ligi 30 erineva ettevõtte e-arved. Autentimiseks kasutatakse samuti ID-kaarti.

Kodanikuportaalis suhtlemine riigiasutustega ülimugav
Oluline koht on Eesti riigi kodanikuportaal www.eesti.ee, mille kaudu saab korda ajada kogu oma elukaare jooksul ettetulevad mitmesugused toimingud (sünni registreerimine, elukoha andmete esitamine, passi või ID-kaardi taotlemine, ravikindlustuskaardi taotlemine jne) arvuti ja interneti abil. Selleks, et seda turvaliselt teha ning enda isikut tõendada, saabki kasutada ID-kaarti või M-ID.

E-posti aadress nimega eesnimi.perenimi@eesti.ee
Lisaks registrites olevate andmetele juurdepääsule annab riik igale ID-kaardi omanikule ka e-posti aadressi kujul eesnimi.perenimi@eesti.ee ning isikukood@eesti.ee. Kui peaks juhtuma, et keegi sinu nimega on juba ette jõudnud, siis pannakse perekonna nimele numbreid otsa.

E-postkasti ennast ei pakuta, seega pead sa eesti.ee portaali kaudu sellele aadressile saabuvad kirjad kuhugi edasi suunama. Seda aadressi on väga mõnus kasutada just ametliku suhtlemise jaoks ning hea on teada, et olenemata sellest, kas sa peaksid oma tööandjat või kooli või e-postkasti pakkujat kunagi vahetama, siis eesnimi.perenimi@eesti.ee aadress jääb sulle alati alles. Isegi, kui sa peaksid nime vahetama, siis isikukood@eesti.ee e-maili aadress on ikkagi alati üks ja seesama.

Maksude deklareerimine juba aastaid internetis
Väga paljud eestlased on juba aastaid deklareerinud oma tulusid-kulusid interneti vahendusel. Deklaratsioonid on internetikeskkonnas eeltäidetud. See on väga mugav variant, mis säästab sind pikkades järjekordades seismisest. Jällegi saab sinna kõige turvalisemalt siseneda ID-kaardiga.

ID-kaart tegi võimalikuks e-hääle andmise valimistel
Eesti väidab endiselt, et ta tegi esimesena maailmas Interneti teel hääletamise ära. Ajalugu tegid seekord rohkem kui 30 000 inimest, kes ei läinud valimisjaoskonda, vaid tegid valiku koduse arvuti ja ID-kaardi kasuks. Järgmine kord saad ka sina olla nende sadade tuhandete sees, kes juba teist korda ajalugu teevad, sedakorda siis esmakordselt ka M-ID-d kasutades. 

Mis on digiallkirjastamine?
Mõnikord ei ole ettevõtte või riigiga suhtlemine veel mugavalt e-teeninduse kaudu võimalik. Seega tuleb teha avaldus, täita mingi pabervorm või saata kiri. Ühesõnaga, teha vana kooli tegevusi. Neid dokumente saab ka nüüd arvutiga ette valmistada ning e-mailiga edastada. Aga allkiri?

ID-kaart või M-ID tulevad taas appi. Tuleb dokument valmis kirjutada, see üldiselt loetavasse formaati salvestada (.txt, rtf, pdf, …) ning seejärel DigiDOC programmiga sinna digiallkiri lisada. Vajaliku tarkvara saad jällegi siit. Tarkvara paigaldatakse arvutisse automaatselt 5 minutiga. Mingeid eriteadmisi selleks vaja ei ole. Ka kasutamine on lihtne, vaata ID-kaardi õpetust ning tee täpselt nii, nagu piltidel näidatud.

Allkirjastamisel saad sisestada ka asukoha ning selle, kas sa oled parasjagu tudengi, kliendi, lapsevanema või kellegi teise rollis. Allkirjale lisatakse automaatselt selle andmise kellaaeg ning tulemus salvestatakse DDOC-formaadis failis. Kui allkirjastajaid peab olema mitu, siis saab lihtsalt järgmine inimene DDOC-faili lahti võtta, ning sinna omakorda enda allkirja lisada.

Digiallkirja aktsepteerimine on riigiasutustele kohustuslik
Edastades allkirjastatud faili e-maili või veebivormi abil riigiasutusse või ettevõttesse, saavad nemad kontrollida, et dokument on tõepoolest selle isiku poolt allkirjastatud ning keegi teine ei ole seda võltsinud. Veelgi parem, riigiamet on kohustatud seda digiallkirjastatud dokumenti vastu võtma ning keegi ei saa sind sundida ümbrikuga ametniku juurde minema.

Erafirmade puhul otsest kohustust ei ole, kuid ka nemad leiavad järjest rohkem, et nõndaviisi on kliendil ja neil endil mugavam ning ka nemad on lahkesti nõus digiallkirja aktsepteerima.

Väga sensitiivse info edastamisel tasub dokument krüpteerida
Juhuks, kui sa pead edastama väga sensitiivset teavet (näiteks delikaatseid isikuandmeid), mille puhul sa tahad, et keegi teine peale adressaadi seda kindlasti lugeda ei saaks, siis saad samamoodi kasutada DigiDOC programmi. Lisaks allkirjastamisele tuleb siis kasutada “Krüpteerimise” nuppu ning sa pead teadma teise osapoole isikukoodi. Sellisel juhul salvestatakse dokument sellisel kujul, et keegi teine seda lugeda ei saa ning ka adressaat saab selle lahti vaid oma ID-kaardiga.

Mida ID-kaardi ja M-ID tulevik toob?
Pangad vähendavad koodikaartidega lubatud tehingute limiite ning soovitavad selle asemel kasutusele võtta ID-kaardi. Tegemist on riskianalüüsist tuleneva pikaajalise strateegiaga, kuna koodikaartide kasutust on võimalik väga edukalt rünnata ning klient lihtsalt tema rahast ilma jätta.

Seda arvestades soovitan ka mina loobuda paroolide ning koodikaartide kasutamisest ning kolida igal pool, kus võimalik üle ID-kaardile või M-ID teenusele. See on kindlasti turvalisem ja ka mugavam. Muuseas on oluline märkida ka seda, et ID-kaart on Eesti kodanikele esmane isikutunnistus ja seega kõigile kohustuslik.

ID-kaart võetakse tulevikus aina enam kasutusele ka töökohtades
Arvan, et kui praegu on arendused peamiselt keskendunud ID-kaardi kasutusse kliendi või kodaniku rollis, siis tulevikus võetakse ID-kaart ja M-ID rohkem kasutusele ka tööandjate poolt töötajate autentimisel. Kui see niikuinii töötajal juba olemas on ja ta oma eraasju pidevalt sellega ajab, miks siis mitte ka tööalaselt seda kasutada.

Seega tasub ID-kaardi ja M-ID kasutamise oskused ja harjumused juba täna hankida.
www.id.ee leht on alati  selleks kohaks, kuhu sa ID-kaardiga seotud küsimuste ja huvi korral pöörduda võid.

Kommentaarid