Nutitelefoni võib tulemuslikult kasutada ka generatsioonide vahelise sillana, andes turvalise kasutamise nõuandeid korraga nii lastele kui ka vanematele. Foto: Telia

Viis aastat tagasi oleksin seda lugu kirjutama asudes teinud arvatavasti loo pealkirjaga „Millal oleks õige aeg tutvustada lapsele esimest mobiiltelefoni?“. Meeldib see meile või mitte, aga nutitelefonid on teinud agarat võidukäiku ning tänapäeval ei ole selles midagi eriskummalist, kui tänaval mõni väiksem laps soliidse nutitelefoniga vastu jalutab.

Mõni aasta tagasi osteti lastele mobiiltelefon kooli kaasa võtmiseks. Nüüd võib nutiseadme leida juba ka koolieelikute käest. Selles ei ole midagi halba, sest tegemist on kasuliku tööriistaga, mis laseb lapsel suhelda vanematega ja aitab vajadusel kätte leida ka kaduma läinud kodutee. Halb võib olla see, kui anname lapsele nutitelefoni, ilma et annaksime kaasa nutiseadme kasutamiseks vajalikud õpetussõnad ja kasulikud soovitused.

Milleks üldse lapsele nutitelefon?

Kaasaegsed nutikad lahendused aitavad korraldada pere-elu ja saada turvaliselt ülevaadet, kus pereliikmed asuvad. Foto: Telia
Nüüdisaegsed nutikad lahendused aitavad korraldada pereelu ja saada turvaliselt ülevaadet, kus pereliikmed asuvad. Foto: Telia

Lapse seisukohast on muidugi arusaadav, et suurem ja värvilisem ekraan ning igasuguste põnevate mängude telefoni lisamise võimalus muudavad nutitelefoni nõutud kaaslaseks.

Koolieelikutel peaks nutiseadmete ekraaniaeg (screen time) piirduma 30 minutiga päevas.

Lapsevanemale on argumendiks, et laps oleks pidevalt kättesaadav ja et ta saaks ka ise vajadusel vanematega kontakti. Nutitelefoniga kaasneb lapsevanemale võimalus lapse asukohta veelgi kiiremini ja täpsemalt määrata, seda eeldusel, et telefon on kaasas ja levis.

Lastele on kindlasti abiks enamikus nutitelefonides olev võimalus kasutada kaarte ja otsida aadresse ning vaadata oma asukohta kaardil. Nii peaks olema välistatud igasugused eksimised ja ekslemised ning nii lapsel kui ka vanemal on sellest lisavõimalusest abi. Üheks põhjuseks, miks nutitelefone lastele ostetakse, on ka tavaliste nuputelefonide vähesus. Hea kaameraga viisakaid nuputelefone meil enam lihtsalt ei müüda. Nii tundubki, et nutitelefonid on tulnud selleks, et jääda.

Mis vanusest alates võiks laps hakata kasutama nutiseadet?

Keegi selles osas eriti nõu ei anna. Otsuse tegemine ja sobiva aja leidmine jääb enamasti lapsevanemate enda otsustada. Nõu ei anta sellepärast, et laste ja nutitelefonide kasutamise kohta on vähe teavet. Mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas on teemaga haakuvaid uuringuid tehtud vähe.

Nutiseadmete kasutamisel saavad oma panuse anda ka pere vanemad vennad-õed. Foto: Telia
Nutiseadmete kasutamisel saavad oma panuse anda ka pere vanemad vennad-õed. Foto: Telia

Nutiseadmete areng on olnud lihtsalt niivõrd kiire. Samas on mitmel pool aru saadud selliste uuringute vajalikkusest ja loodetavasti on meil lähiaastatel oma otsuste tegemisel kasutada juba palju rohkem uut infot. Praegu on teada, et nutiseadmete kasutamine võib mõjutada silmade tervist ja nutiseadme kasutaja und.

Lapsele nutitelefoni andes võiks omavahel kokku leppida, milleks ja kui tihti seda kasutada võib.

Nagu enamiku muude asjadegagi, on ka nutiseadmetega nii, et mõistlikul kasutamisel on tegemist hea igapäevase abilisega. Kusagilt jookseb aga piir, millest alates võib nutiseadme kasutamine avaldada mõju kasutaja tervisele ja käitumisele.

Tallinna lastehaigla pediaatria ja kvaliteediteenistuse juhataja Lagle Suurorgi sõnul on üldine seisukoht, et alla kahe aasta vanused lapsed ei peaks vaatama televiisorit ega mingil moel kasutama nutiseadmeid. Koolieelikutel peaks nutiseadmete ekraaniaeg (screen time) piirduma 30 minutiga päevas.

Lapsevanem võib lapsele olla heaks eeskujuks ja näidata, kuidas nutitelefoni argitoimetustes kasutada või toredaid hetki jäädvustada, sest kõik see panustab nutitarga lapse arengusse. Foto: Telia
Lapsevanem võib lapsele olla heaks eeskujuks ja näidata, kuidas nutitelefoni argitoimetustes kasutada või toredaid hetki jäädvustada, sest kõik see panustab nutitarga lapse arengusse. Foto: Telia

Kooliealistel lastel soovitatakse ekraaniaega vabal ajal kasutada mitte üle 2 tunni. “Olen teadlik, et koolid üritavad üle minna igasugusele e-õppele, mis nõuab lastelt pikemat aega  arvutitööd,” selgitas Suurorg. “Tallinna 15-aastaste õpilaste arvuti ja TV aeg oli meie viimasel uuringul 4–5 tundi päevas, mida on ilmselgelt palju.” Selles on nii koolitöö kui ka vaba aja tegevused koos.

“Kuid harvad ei ole ka need lapsed, kes veedavad kogu nädalavahetuse ekraani ees ja isegi veel öötundidel,“ sõnas tunnustatud lastearst, kes juhib tähelepanu sellele, et sellel teemal on ehk vähe räägitud Eestis, kuid väga suure probleemina on seda arutatud laste tervise foorumitel Euroopas ja kogu maailmas, kus on mureks laste tervis – eelkõige ülekaalulisus ning madal kehaline võimekus.

Nutiseadmed ja vähenenud uneaeg

Soovitusi nutitelefoni kasutamisel

Mõned soovitused, mida jälgida nutitelefoni kasutamisel

Soovitused ei ole mõeldud ainult lastele, vaid on abiks kõigile nutiseadmete kasutajatele. Laste puhul peab lihtsalt arvestama sellega, et nende silmad ja kogu organism on alles arengujärgus. Seepärast on eriti oluline, et tagatud oleks piisav uneaeg ja et juba varases eas nutiseadmetega silmadele liiga ei tehtaks.

  • Enne esimese nutiseadme lapsele andmist mõelge koos läbi, millal ja milleks seda kasutama hakatakse.
  • Nutiseadme kasutama hakkamisel leidke koos lapsega ühiseid arendavaid tegevusi, mis aitavad nutiseadet tundma õppida.
  • Kasuta nutiseadet mõõdukalt – puhka, kui tunned väsimust või peavalu.
  • Anna silmadele puhkust – tõsta silmad nutiekraanilt ja vaata vahetevahel ka kaugemale, nii on silmadel kergem.
  • Võid proovida niinimetatud 20–20–20 reeglit. Kui tunned, et sellest on abi, saad niiviisi nutiseadmete kasutamisest silmadele tulenevat koormust natuke hajutada.
  • Nutiseadmete kasutamisega on soovitav piiri pidada juba 2–3 tundi enne uinumist.
  • Väldi nutiseadme kasutamist vahetult enne magama minekut, siis on uinumine kergem ja une kvaliteet parem.

Pediaater Lagle Suurorg jagab lastearstide soovitusi noorematele nutiseadmete kasutajatele

  • Iga laps peab saama vanemaga piisavalt suhelda ja aktiivselt liikuda. Koolieelses eas on aktiivse liikumise soovituslik aeg 2 tundi päevas, koolieas vähemalt 1 tund päevas ja võimalikult iga päev, kuid mitte harvem kui 5 päeval nädalas. “Arstina olen igal võimalikul juhul ergutanud lapsi ja vanemaid olema kehaliselt aktiivsed,” sõnas Suurorg.
  • Paljud uuringud on näidanud, et kui lapsel on kas TV või nutiseadmed kättesaadavad magamistoas, siis on neil sagedamini vaimse tervise häireid (sh depressiooni, ärevushäireid ja ka unehäireid) – ja siit järgnevad juba kooliprobleemid, sotsiaalse suhtlemise vaegus ja lõpuks ka oskamatus suhelda teisiti kui vaid ekraani kaudu.
  • “Linnatänavatel ja transpordis olen hämminguga täheldanud vanemaid, kelle 2–3-aastane laps istub enda seadmega ja ema teisega – küll tahaks küsida, et kas teil tõesti ei ole päeva lõpul (või hommikul ilmselt lasteaeda minnes) midagi lapsega rääkida ega näidata ümbrust (kaunid lumised puud ja linnukesed jpm toredat),” kirjeldas Suurorg, kelle sõnul on sellised tähelepanekud ka haiglas igapäevased. “Oodates arsti visiidile pääsemist, kasutavad vanemad pigem nutiseadmeid, selle asemel, et rääkida lapsega, mis teda visiidil ees ootab.”
  • Nii nagu soovitatakse arvutis tööd tegevatele täiskasvanutele, nii on ka suurematel lastel oluline vähemalt iga 45 minuti järel puhata ja vaadata kaugele õue! Väike laps vähemalt 30 minuti järel, aga see olekski tema ekraaniaja piir!

Mõned uuringud on juba ka tehtud – toon siinkohal ühe näite. 2012. aastal tehtud “Massachusetts Childhood Obesity Research Demonstration Study“ uuringust selgus, et neil lastel, kellel uinudes oli samas toas nutiseade, vähenes une aeg keskmiselt 20,6 minutit päevas, võrreldes nende lastega, kes oma toas nutitelefoni ei hoidnud.

Samamoodi leiti, et toas olev televiisor vähendas uneaega keskmiselt 18 minutit päevas, võrreldes lastega, kellel televiisorit oma toas ei ole. Mida siis selle teadmisega peale võib hakata?

Selge on see, et nutika telefoni kasutajalt nutitelefoni ära ei võta. Küll aga on lastel soovitatav mitte kasutada nutiseadmeid vahetult enne magama minemist.

Kirkad heledad ekraanid ja nutiseadmete haarav sisu hoiavad aju ärkvel. Ärkvel püsimist soosib ka nutiseadmete ekraanidest eralduv lühikese lainepikkusega sinine valgus, mis osa uurimuste põhjal pärsib uneks vajaliku hormooni – melatoniini – teket. Nii on raskem vahetult peale nutiseadme kasutamist uinuda ja osa väärtuslikust uneajast võib minna kaduma või lihtsalt langeb une kvaliteet.

Nutitelefon ja silmad

Silmad on aken meid ümbritsevasse maailma ja nagu vanasõnagi ütleb: oma silm on kuningas. Üks suuremaid murekohti eri tüüpi arvutite ja nutiseadmete kasutamisel on nende mõju silmadele. Väga palju oleneb sellest, kuidas nutiseadet kasutatakse.

Just puhkepausideta ja liiga sage nutiseadmete kasutamine on silmadele väsitav. Kui vaatame nutiseadme pisikest ekraani lähedalt ja nii päevast päeva pikema aja jooksul, suureneb võimalus silmakahjustusteks. Eelmisel aastal ilmus Postimehes artikkel, kus oli juttu sellest, et järjest enam esineb kooliealistel lastel lühinägelikkust ja see on kindlasti mõtlemapanev. Millest aru saada, et olukord on tõsine? Enamasti annavad liigväsinud silmadest märku punetus ning kipitav tunne.

Nutiseadmeid tuleks kasutada mõõdukalt ning anda piisavalt tihti silmadele puhkust.

Selleks, et ära hoida kahju või vähemalt kergendada koormust silmadele, tuleks nutiseadmeid kasutada mõõdukalt ning anda piisavalt tihti silmadele puhkust. Hea oleks vahetevahel peale pikaajalist lähedale vaatamist vaadata mõneks ajaks kaugusesse ning mitte unustada silmade pilgutamist ekraanile vaadates.

Huffington Post soovitab nutiseadmeid ja arvuteid kasutades järgida 20–20–20 reeglit. See tähendab, et vähemalt iga 20 minuti järel tuleb vaadata vähemalt 20 jala (u 6 meetrit) kaugusele ja nii vähemalt 20 sekundit järjest. See aitab silmadel puhata.

Lisaks tasub nutiseadet ostes üle vaadata selle ekraan. Nutiseadme ekraane on erineva tehnoloogiaga ja erineva teravusega. Enamasti on odavamatel seadmetel ka mõnevõrra kehvemad ekraanid. Seega, kui osta nutiseade, milles hakkate tihti erinevaid rakendusi kasutama ja palju teksti lugema, siis tasub hea ning selge ekraanipildi eest natuke juurde maksta.

Esimesed ühised nutikad tegevused

nutiseadmeid ja nende funktsioone õpivad lapsed kasutama kõige paremini jäljendamise kaudu läbi ühistegevuse. Foto: Telia
Nutiseadmeid ja nende funktsioone õpivad lapsed kasutama kõige paremini jäljendamise kaudu läbi ühistegevuse. Foto: Telia

Mitmes laste ja nutiseadmete suhet käsitlevas artiklis jäi mulle silma üks ühine hea soovitus. Lapsele nutitelefoni andes võiks omavahel kokku leppida, milleks ja kui tihti seda kasutada võib. Esialgu võikski nutiseadet koos kasutada.

Ei saa oletada, et laps teab kohe, mida kujutab endast nutitelefon ning mis on internet. Koos nutiseadet kasutades tekib lapsel kõigepealt kogemus ja nii on hiljem lihtsam õpetada teda ka nutiseadet eesmärgipäraselt kasutama. PBSparents lehel on toodud üks hea näide, kuidas võiks nutiseadmega koos tutvuse tegemine välja näha.

Näiteks saab õues pildistada mõnda taime või putukat ning siis üritada nutiseadme abil selle liiki määrata. Selliste arendavate ja kasulike ühiste tegevuste abil on hea nutiseadme kasutust õppida. Nii on olemas ka lapse ja vanema vaheline inimlik suhe, mis ainult rakendusi ja mänge kasutades tagaplaanile kipub jääma.

Tegemist on meid kõiki igapäevaselt puudutava teemaga, millest seni ei ole Eestis eriti räägitud. Kindlasti võivad Digitarga lugejad kirjutada meile kommentaaridesse enda kogemustest nutiseadme esmasel tutvustamisel lastele.

  • Millal teie arvates on õige aeg hakata kasutama nutiseadet?
  • Mil määral olete piiranud lastel nutiseadme kasutusaega?

allikad: