Kui jutt käib töötegemiseks mõeldud arvutitest, on tavaliselt ka nõudmised, mis neile esitatakse, võrreldes kodukasutajatele mõeldud seadmetega, teised. Eeldab ju kasutaja, et tema arvuti on usaldusväärne, peab kaua vastu ega vea kriitilisel hetkel alt.

 

Seda kõike on äriklassi arvutite juures ka silmas peetud ja nende loomisel arvestatud. Nii on kasutatud kvaliteetsemaid materjale ja komponente, mõeldud on turvalisusele ning pikem on tootetugi. Ehk arvuti on palju vastupidavam füüsilisele kulumisele, kriimudele ning tugevam on ka klaviatuur, hinged jms. Veel leiab äriklassi seadmetelt mitmeid nutikaid lahendusi ja funktsioone, mida kodukasutajate seadmetel ei ole.

Eeltoodule lisaks aga on äriklassi arvutitel kasutusel ka veidi teistsugune tarkvara. Täpsemalt Windowsi Pro-nimeline versioon. Järgnevalt sellest, mida see endast kujutab ning miks äriklient just Windows Prod kasutada võiks.

 

BitLocker

 

Üheks väärtuseks, mis Windows 10 Proga kaasa tuleb, on Bitlockeri-nimeline tarkvara. Nimelt võimaldab see kõvakettal oleva info krüpteerida ja muuta selle ilma vastavat parooli teadmata kättesaamatuks. Ehk tegemist on andmete kaitsmist oluliselt parandava funktsionaalsusega. Küll aga tasub teada, et Bitlocker ei kaitse juba töötavat arvutit, vaid parooli küsitakse ainult selle käivitamisel. Seega on tarkvara mõeldud pigem arvutis olevate andmete kaitseks juhtudel, kui masin satub kogu täiega võõrastesse kätesse, näiteks varastatakse. Bitlockeri saab aktiveerida Control Paneli all olevast menüüst “Bitlocker Drive Encryption”. Seadistamise käigus peab kasutaja looma ja sisestama parooli ning pärast aktiveerimist küsitakse iga kord arvuti käivitamisel enne Windowsi laadimist kõigepealt Bitlockeri parooli. Alles siis, kui see on sisestatud, alustatakse Windowsi laadimist ehk arvuti reaalset käivitamist.

 

Remote Desktop

 

Andmete krüpteerimise kõrval on üheks märkimisväärseks lisaks veel Remote Desktopi nimeline funktsionaalsus. See on oma olemuselt arvutile kaugelt ligipääsemise võimalus. Pro-versiooniga arvuteid saab tänu sellele kaugelt kontrollida ehk distantsilt läbi viia vajalikke muudatusi. Ehk näiteks IT-juht või keegi, kes arvutite eest hoolt kannab, saab eemalt kasutajale abiks olla ning vajalikud seadistused ära teha. Lisaks sellele on võimalik Remote Desktopi abil tegelikult arvutiga ka kaugelt tööd teha.

 

Uuendused

 

Iga operatsioonisüsteemi lahutamatuks osaks on uuendused. Tänu neile on tagatud arvuti turvalisem kasutamine ning kasutajatele kättesaadavad uuenenud funktsioonid. Paraku aga on needsamad uuendused teinekord ka väga tüütud ja ilmutavad ennast kõige kiirematel hetkedel. Windows Pro kasutajad saavad võrreldes koduversiooniga uuenduste üle suurema kontrolli. Nimelt on siin võimalik valida, mida ja millal paigaldatakse. Seega, kuigi vägagi tarvilikud ja kokkuvõttes vajalikud, on uuenduste paigaldamist suuremal määral võimalik oma käe järgi sättida ning olulistel hetkedel uuenduste asemel tööle keskenduda.

 

Hyper V

 

Hyper-V puhul on küll tegemist rohkem väga teadlikele kasutajatele mõeldud funktsionaalsusega, kuid lühidalt võimaldab see luua ja käivitada virtuaalarvuteid. Nii saab ühes arvutis kasutada samaaegselt rohkem kui ühte opsüsteemi.

 

Võrgundus, haldus ja domeeniühendus

 

Suurt rõhku on Windows Pro juures pandud ka keskse halduse lihtsustamisele ning sellega seotud toimingutele. Mida suurem ettevõte, seda rohkem see rolli mängib, sest ühe arvuti ühendamine ja haldamine pole võrreldav viiekümnega, kuid lühidalt on Pro versiooniga hulga lihtsam kasutada võrgufaile, -servereid, -printerit ja palju muud. Operatsioonisüsteemis on sellega arvestatud, et ühes võrgus töötab mitmeid masinaid ning nii saab näiteks sisevõrku logida arvuti lokaalse, mitte kasutaja Microsofti kontoga. See aga lihtsustab ja kiirendab tööd ning iga võrgus olev arvuti saab ligipääsu vajalikule infole või failidele.

Täpsemalt saab erisuste kohta lugeda siit.

 

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."