Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Zoom, videokõnede jaoks mõeldud äpp, millest enamik inimesi polnud veel hiljuti kuulnudki, on viimastel nädalatel saanud populaarseks jututeemaks ja nüüd koguni turvariskiks.

 

Rakendus, millega saab ühendust hoida sõprade, tuttavate ja pereliikmetega on pandeemia ajal oma kasutajate hulga poolest mitmekordistunud. Varem peamiselt äriklientide seas kasutatud äpp sai üleöö väga populaarseks. Isegi laulatusi tehakse üle Zoomi. Olles odav ja lihtne on see täpselt see tarkvara, mida inimesed praegu otsivad ja vajavad.

 

 

Kuid sellel võib olla oma “hind”. Zoomi tegevjuht on juba vabandanud selle eest, et pole suutnud tagada kõikide kasutajate turvalisust ja privaatsust. Milles siis täpsemalt asi? Iga Zoomi kõne on märgistatud üheksa kuni üheteistkohalise arvuga, mille iga liituja peab sisestama. Võrreldes konkureerivate rakendustega on see väga lihtne viis kõnega liitumiseks. Skype nõuab palju keerulisema koodi sisestamist ja FaceTime Apple ID-ga sisenemist.

 

Zoomi lihtsus ongi siinkohal saanud probleemiks, mis võimaldab kõrvalistel isikutel videokõnedele “sisse sadada” ja oma näopildi asemel näidata pornovideosid või muid häirivaid videosid. Viise, kuidas Zoomi “koodid” levivad on mitmeid. Vahel jagavad osalejad neid sotsiaalmeedias tahtmatult või tahtlikult ise, kuid hetkel käimas oleva kohtuasja järgi on Zoom saanud süüdistuse isikuandmete andmises Facebookile. Zoomi turvalisuse tagamise praktikaid uuritakse lähemalt. Ilmselgelt pole need olnud piisavad ning valukohad on tulnud välja just viimastel nädalatel, kus rakendust on hakanud kasutama kordades rohkem inimesi.

Mitmed ettevõtted nagu näiteks Google ja Elon Muski SpaceX on oma töötajatel keelanud Zoomi kasutamise just turvakaalutlustel ja privaatsuse tagamiseks.

Arvestades neid riske, jääb küsimus, miks ikkagi inimesed endiselt Zoomi kasutavad? Vastus peitub selle lihtsuses ja töökindluses. Koosolekuid saab korraldada kuni saja osalejaga, samal ajal kasutada chatti, see tähendab, et korraga võib kokku saada näiteks terve klassitäis õpilasi või sõprade seltskond ilma selle eest midagi maksmata. Eriti pandeemia ajal on kasutajad vägagi huvitatud tarkvarast, mis oleks tasuta ja kõigile piisavalt lihtsad kasutada. Aastal 2020 on selleks rakenduseks Zoom.

 

Tasub siiski teada, et Zoom pole ainus valik

Skype lubab samuti teha videokoosolekuid, kuid seda pole palju reklaamitud ja paljud inimesed ilmselt ei tea sellest. Kuid Cisco Webex, Starleaf, Whereby ja Google Hangouts on väga head alternatiivid Zoomile ning kindlasti väärt järgi proovimist.

 

Zoom on tunnistanud, et nende tarkvara pole kunagi olnudki mõeldud tavakasutajatele, vaid pigem äridele, kuid selle lihtsus on toonud neile ootamatu populaarsuse kõrval ka probleemid turvalisusega. Jääb iga inimese enda otsustada, kas tasuta rakendus on väärt auklikku turvalisust. Üldiselt on tehnoloogia toodete ja teenustega nii, et kasutajad maksavad nende eest rahaga või siis andmetega. Arvestades, et Zoom on kasutajatele tasuta, siis ilmselgelt on nad motiveeritud teenima raha andmete ehk dataga, mis on tehnoloogiaturgudel väärt kaup. Seega peab Zoom nüüd oma miljonitele uutele kasutajatele tõestama, et nad suudavad olla raskel ajal usaldusväärne partner, mitte salakaval omakasupüüdlik ettevõte.

 

ehk Digimon usub, et digitehnoloogia on vahend nagu pintsel, mis ei tee iseenesest targemaks või lollimaks, aga läbi mille on võimalik palju ära teha. "Cool oleks, kui kõik on võrgus, aga samas jääks võimalus ennast lahti ühendada." Tema peamisteks töövahenditeks on Open Office, e-mail ning muidugi klaviatuur. Digimoni digitaalsed väljakutsed algasid Tamagotchi Eestisse jõudmisega, usub ta ise. "Tulevik on digi ja tarkus ning arukas tegutsemine on igal ajal kasuks," rõhutab ta.

Kommentaarid