Mida teha kui Sinu nutiseadme mälu täis saab? 0



Kuidas aru saada, et Sinu nutikaaslase mälu hakkab otsa saama? Kas Sinu telefon või tahvelarvuti on viimasel ajal jäänud palju aeglasemaks või kohtad vahvat sündmust pildistades ekraanil kirja, et toimingut ei saa teha, kuna vaba mälu on otsa saanud. Mida siis tegema peaks? Õnneks on võimalusi mitmeid.

Lisa seadmesse suurem mälukaart

Kõige käepärasem võimalus lisamälu juurde hankimiseks on mälukaart. Selle kasutamise eelduseks on mälukaardi pesa olemasolu telefonis/tahvelarvutis. Kõige levinum formaat on microSD tüüpi kaardid. Enamik telefone toetab kuni 16GB, paremad kuni 32GB ja parimad isegi kuni 128GB mahutavusega mälukaarte.

onedrive - vaba ruum

Enne kaardi ostmist tasub uurida, kui suurt mälukaarti Sinu seade toetab. Vajaliku info leiad kindlasti üles nutiseadme tootjafirma kodulehelt. Mälukaardi lisamine annab vaba mälu probleemile mõneks ajaks ajapikendust, kui ei ole ainus ja lõplik lahendus.
Vaata mälukaartide valikut!

pilved - mälukaardid

Varunda pildid-videod arvutisse

Regulaarsete varukoopiate tegemine aitab hoida nutiseadme vaba mälumahtu kontrolli all. Varukoopiaid teha ja pilte ning videoid telefonist/tahvelarvutist päris arvutisse kopeerida on kõige lihtsam tavalise USB-kaabli abil. Kui pildid on juba tavaarvuti mälus, saad need varundada välisele kõvakettale või kirjutada DVD-plaadile.

kõvaketas

Kui piltide teisaldamisega saad natuke vaba ruumi juurde on see pigem ajutine nähe, sest hakkad ju uuesti pildistama ja siis saab vaba mälu jälle otsa. Pildid ja videod ei ole ainsad, mis nutiseadme mälu täidavad. Lisaks võid üle vaadata, millised rakendused veel nutiseadme mälu mahu ära kasutavad:

  • Android seadmetel saad seda näha Sony Xperia Z1 Compact näidel nii: Menüü > Seaded > Mälu – sealt näed, mis rakendused rohkem mälu kasutavad.
  • Apple iPhone ja iPad seadmetel näed mälu kasutust Menüü > Settings > General > Usage > …

Mida teha, kui telefonil või tahvelarvutil ei ole mälukaardi pesa?

See olukord on kõigile Apple iPhone ja iPad kasutajatele igapäevane. Appi tulevad mitmed pilveteenused, mis lasevad Sul oma faile hoida pilves. Nii saad kõigest mõne rakenduse allalaadimisega kasvatada kasutusesoleva mälu mahu mitmeid gigabaite suuremaks.

Pilveteenuste kasutamise eelduseks on lihtsalt WiFi või mobiilse andmeside ühenduse olemasolu. Ajal, kus 3G ja 4G levi katab juba 95% kogu Eesti territooriumist, on pilveteenuste kasutamiseks aknad ja uksed lahti.

Dropbox – tuntud, lihtne ja mugav pilveteenus

Dropboxiga on lihtne ja mugav faile varundada ning jagada. Pakub tasuta ja tasulisi pakette. Tasuta Dropboxi rakendus on olemas iOS ja Android seadmetele ning Windows ja Mac arvutitele. Pärast Dropboxi rakenduse arvutisse paigaldamist tekib arvutisse lisakaust, kuhu faile tõstes sünkroniseeritakse need automaatselt ka pilve.

pilved - dropbox plan

Kasutan ise juba mitu aastat Dropboxi tasuta kontot põhiliselt just andmete sünkroonis hoidmiseks iPadi ja sülearvuti vahel. Kui muidu on iPadi piltide ja dokumentide sünkroniseerimine arvutiga üks igavene tüütus ja vaba aja röövel, siis Dropboxi-ga käib see protsess väga lihtsalt.

pilved dropbox kaust

Ütleme, et mul on arvutis 15 uut fotot, mida tahaksin pärast iPadist vaadata. Tõstan need arvutis lihtsalt Dropboxi kausta, umbes 5 minutit hiljem avan iPadis Dropboxi rakenduse ja saan hõlpsalt neid pilte vaadata.

Soovi korral võin kopeerida rakendusest pilte ja dokumente iPadi mällu. Samas saab ka nutiseadmest lihtsalt faile tõsta Dropboxi rakenduses mõnda sobivasse kausta. Hiljem arvutit tööle pannes ilmuvad need failid Dropboxi kausta automaatselt, tavaliselt mõne minuti jooksul.

Tasuta ruumi Dropboxis saab tasapidi kasvatada

Olgugi, et Dropboxi tasuta ruum on algul veidi väikese mahuga, saab seda tasapisi teenust kasutades tasuta suuremaks teha. Dropbox ise saadab vahel võimalusi mahu suurendamiseks ja lisamahtu saab ka sõprade kasutajaks kutsumisega. Iga Sinu poolt kutsutud sõber kingib automaatselt 500MB lisamahtu. Nii saad tasuta Dropboxi mahu kasvatada kuni 16GB suuruseks.

pilved - dropboxi suurendamine

Dropbox teenusel on veel mitmeid häid külgi, millest Digitargas on juba varem kirjutanud Mart Laanemägi artiklis failide hoidmisest Dropboxi pilveteenuses.

OneDrive –Microsofti tasuta pilveteenus

Tasuta rakendus on olemas nii Apple Store-s kui ka Google Play rakenduste poes. Samuti on olemas tarkvara Windows ja Mac arvutite jaoks. Kui oled arvutisse paigaldanud OneDrive programmi, sünkroniseerib see samuti sarnaselt Dropbox-iga automaatselt kogu OneDrive kaustas asuva sisu pilveteenusega.

onedrive microsoft pilveteenuse

Alustuseks pakutakse kasutamiseks tasuta 15GB pilveruumi. Kui lülitad sisse automaatse fotode varundamise telefonist või tahvelarvutist OneDrive-i, saad veel 3GB lisamahtu. Kasutamiseks logi sisse oma Microsofti/Hotmaili paroolidega. Uus kasutaja saab konto luua ja selle eest maksma ei pea. Saad lisada ja muuta faile nii suurest arvutist kui nutitelefonist ja tahvelarvutist.

onedrive paketid

OneDrive’i tasulised ja tasuta paketid

Kui kutsud sõbra teenusega liituma, saad ise ja saab sõber ka tasuta lisamahtu 500MB. Kokku saab nii lisaks maksimaalselt 3GB pilve andmemahtu. Kui tasuta mahust peaks ühel päeval jääma väheks, võid soovi korral lisatasu eest lisamahtu juurde osta.

Google Drive – dokumentide muutmise võimalus pilves

Tasuta rakendus on olemas iOS ja Android seadmetele ning Windows ja Mac arvutitele. Sander Hüüs on Google Drive teenusest varasemalt Digitargas kirjutanud. Aasta siis oli 2012 ja pilveteenusega liitumiseks oli vaja esitada avaldus. Meie kõigi rõõmuks on teenus täna endiselt olemas, toimib hästi ning liituda saab sellega ilma ooteajata.

google drive avaleht

Ka Google Drive annab kasutamiseks 15GB tasuta salvestusruumi. Loe Google Drive lühitutvustust. Üheks suureks plussiks Google Drive puhul on see, et kui oled paigaldanud nutiseadmesse Drive’i rakenduse, saad tasuta lisarakenduste Docs, Slides ja Sheets abil oma nutiseadmes vaadata, luua ja muuta tekstidokumente, tabeldokumente ja esitlusfaile.

Kõik pilves tehtud muudatused sünkroniseeritakse automaatselt Sinu erinevate seadmete vahel. Nii on tegemist üpris mugava ja hea lahendusega. Soovi korral saad hiljem osta juurde vajalikus koguses lisamahtu.

Google Drive’i saad paigaldada oma arvutisse siit.

Mida saad teha pilveteenustes oleva lisamahuga?

Üks võimalus on pilveteenust kasutada lihtsalt osade tavaarvuti failide varundamiseks. Kavalam on pilves hoida just neid dokumente ja faile, millele soovid liikvel olles juurde pääseda. Pilveteenuses saad hoida neid faile, mida igapäevaselt nutiseadme mälus kaasas kanda ei raatsi, kuid mida vahest läheb siiski vaja. Ise kasutan osa pilvemahtu e-raamatute ja dokumentide hoidmiseks.

e-raamatute varundamine

Mugav on jagada faile sõpradega ja teha piltidest varukoopiaid

Ka hoian pilves neid pilte, mis on vahvad ja kunagi varem pildistatud, aga mis muidu telefoni mällu ei mahuks. Soovi korral saab neid lihtsalt ja mugavalt telefonis ja tahvlis vaadata.

Selle asemel, et igaühele saata pilte eraldi e-postiga, saad teha pilveteenuses jagatavaid kaustasid ja saata viite vajalikule kaustale just neile sõpradele, kellele soovid. See võimaldab jagada faile otse telefonist ja arvutit vahele ei olegi vaja.

Lisaks saad kasutada pilvemahtu automaatseks varukoopiaks telefoni ja tahvelarvutiga tehtud piltide jaoks ning neile hiljem mugavalt tavaarvutist ligi pääseda. Nii Dropbox kui OneDrive võimaldavad seda tasuta teha.

Cloud Computing Concept

Pilveteenuse võlud – mugav, suurendab seadme mälumahtu

Pilveteenuse kõige suurem pluss on see, et läbi pilve saad lihtsalt faile sünkroniseerida erinevate seadmete vahel. Teine suur pluss on mugav ja lihtne failide jagamine otse Sinu nutiseadmest. Kolmas ja mitte vähem tähtis, on see, et pilvemaht annab Sinu kasutusse märksa suurema mäluruumi, kui algselt nutiseadmes oli.

Dropboxi, OneDrive ja Google Drive näitel saab igaüks oma nutiseadme mälu paari hiirekliki või ekraanipuutega teha oluliselt suuremaks. Selle artikli kirjutamise hetkel on minu muidu 8GB telefoni mäluga iPhone’i mälu maht laiendatud tänu pilveteenusele 8GB (telefon) + 4GB (Dropbox) + 18GB (OneDrive) + 15GB (Google Drive).

Pilveteenuse valud – turvariskid ja teenuse katkemine

pilved turvalisusPilveteenuse pahupooleks on fakt, et tegemist on siiski pilveteenusega ja kui midagi juhtub Sinu poolt kasutatava pilveteenusega, võivad pilves olevad failid lihtsalt kaduda ja tagasi ei pruugi neid enam saada. Seepärast olekski mõistlik pilveteenus siduda ka tavaarvutiga ja arvutis olevat kausta, kus paikneb koopia pilves olevates failidest, tuleks ka vahetevahel varundada näiteks välisele kõvakettale.

Samuti pead arvestama, et tegemist on pilveteenusega ja see tähendab, et seal olev info liigub läbi suure ja laia interneti. Ning isegi kui tegemist on turvalise ühendusega, on alati olemas oht, et osa pilves olevast infost võib netiavarustesse lekkida. Seepärast on mõistlik pilve panna vaid neid dokumente ja faile, mis avalikuks tulles Sinu, Su ettevõtte ja tuttavate huve ei kahjusta. Pilverakendus tasuks käivitada vaid parooliga turvatud usaldusväärses WiFi-võrgus või läbi mobiilse andmeside.

Selleks, et teha oma otsus, kas hakata pilveteenust kasutama või mitte, tee julgelt proovi ja siis otsusta. Võid ka anda meile julgelt tagasisidet oma kogemuste kohta pilveteenustega selle artikli all kommenteerides!

Lae alla:


Autorist

Marko Palm

Marko Palm

ehk Välk usub, et kui ta oleks digitaalne, siis oleks ta nende sõnade kirjutamise ajaga juba arvatavasti paar tiiru mööda informatsiooni kiirteed ümber Maa kihutanud. «Vaadaksin digimaailmast meie käegakatsutavat analoogasjade maailma ja otsiksin neid siduskohti, kuidas võtta mõlemast maailmast maksimumi,» seletab ta ja julgustab: «Avades ukse digimaailma, lood uusi võimalusi.» Avatavate digivõimaluste uste taga peituvat kasulikkust võib hea vaistu korral tajuda mehe sõnul koheselt, kuid selle mõistmiseks võib kuluda ka aastaid. «Nii või teisiti, ajaga tasub kaasas käia. Ja mis võiks olla selleks parem, kui jagada kogetud uusi kogemusi Digitarga lugejatega.» Tema tutvumine digiajastuiga ei alanud üldsegi lihtsalt, kuid oli asjade igati loogiline käik, usub ta ise tagasi vaadates. «Aasta siis oli 2000, kui läbi loetud Windowsi kasutusjuhendi nurka viskasin. Juba peatselt ostsin poest hinnaliste kroonide eest tol ajal interneti ühenduse loomiseks vajalikke Atlase kaarte. See interneti kasutamise aeg oli ju loetud. Teinekord sai internetti ühenduva modemi karjeid padjaga summutatud, sest õhtusel ajal oli maja vaikne. Seda, et aeglane internetiühendus katkes, tuli ühe õhtu jooksul ikka vahest rohkem kui üks korda ette. Püsiühendused tulid hiljem – ka praegu meie mõistes «aeglane» internet on tolle aja kiirustega võrreldes ilmselt kümneid kordi parem.» Hea meelega kirjutab ta neist asjadest, millest digimaailmas meile igapäevaselt kasu on. «Nii leian uutest asjadest kirjutades pea alati midagi uut ja põnevat, mida ka mul endal tulevikus hea teada on.»

Autori teised artiklid

Kommentaarid