Mida tähendavad erinevad mõisted arvutimaailmas?


Arvuteid kasutades puutume tihti kokku erialaste mõistetega, mille tagamaadest meil teinekord aimugi ei ole. Katsun omalt poolt enamlevinud mõisteid seoses arvutite riistvaraga seletada.

EmaplaatEmaplaat on arvuti keskne trükiplaat, kuhu paigutatakse sellised komponendid nagu protsessor, mälu ja pesad erinevatele lisakaartidele. Varem paigutati pesadesse ka võrgu- ja helikaardid, praegu on need enamasti emaplaadile sisse integreeritud. Seevastu aina võimsamaks läinud graafikakaardid on emaplaadilt pesadesse paigutatud.

Lisaks nendele komponentidele sisaldab emaplaat ka takisteid, mikroskeeme ja pistikuid. Pistikutega ühendatakse emaplaadile toiteplokk, andmekandjad, välised lisaseadmed.

Peamised emaplaadiga seotud mõisted:

ATX, microATX – lauaarvuti emaplaadi tüübid, mis erinevad üksteisest mõõtmete ja komponentide paigutuse poolest.

Socket – protsessori pesa. Erinevatel tootjatel (suurimad Intel ja AMD) on välja töötatud oma standardid, samuti on erinevusi serverite, lauaarvutite ja sülearvutite pesades.

Slot – pesad, kuhu saab paigutada lisakaarte. Pesad jagunevad omakorda:

  PCI (Peripheral Component Interconnect) – väliste komponentide ühenduspesa. Sisuliselt arvuti kasutusvõimaluste suurendamiseks erinevate kaartide lisamisel. Näiteks Wifi kaart.
  AGP (Accelerated Graphics Port) – kiirendatud graafika port. AGP on otseühenduses arvuti muutmäluga, mis teeb selle väga kiireks
  PCI-Express – 2x kiirem PCI’st, mis on saavutatud põhimõttelise muudatusega pesa ülesehituses.

Chipset – kiibistik suhtleb arvuti komponentidega ja see jaguneb nn lõuna- ja põhjasilla vahel. Põhjasild ühendab omavahel kiiret andmevahetust nõudvaid osasid, nagu protsessor, mälu ja videokaart. Lõunasild tegeleb rahulikumate infovoogudega andmekandjate, väliseadmete ja aeglasemate pesade vahel. Lõuna- ja põhjasild on mõistagi omavahel ühendatud.

FSB (FrontSide Bus) – esisiin või ka süsteemisiin. Ühendab omavahel protsessori ja põhjasilla, mille andmekanalis liigub info mõlemas suunas. Selle kanali taktisagedus (impulsi kiirus) ja kanali laius (paralleelselt kulgevate juhtmete arv) dikteerib sisuliselt kogu arvuti kiiruse.

Mäluga seonduvad mõisted:

Sülearvuti muutmäluRAM (Random Access Memory) – arvuti muutmälu. Muutmällu talletatakse näiteks arvuti kasutamise ajal jooksvad programmid, sest protsessor saab töödelda vaid seal asuvaid andmeid.

DDR-, DDRII-, DDRIII-SDRAM (Double Data Rate Synchronous Dynamic Random Access Memory) – kahekordistatud kiirusega muutmälu. Duubeldatud kiirus on saavutatud impulsi (või ka takti) lugemisel nii tõusvas kui langevas faasis (lähete künkast üles ja siis jälle alla). SDRAM tegi seda vaid terve impulsi (jalutasite üle künka) jooksul.

DDR2 ja DDR3 on DDR’i edasiarendatud mälutüübid.

Üks oluline erinevus peale kiiruse ja mälumahu tõusu on nende energiatarve (DDR 2,5V; DDR2 1,8V; DDR3 1,5V), mis näiteks sülearvutite jaoks tähendab pikemat aku eluiga. Kõik kolm mälutüüpi on omavahel ühildamatud, kuigi välimuselt on DDR2 ja DDR3 identsed.

RAM CL (Cas Latency) ja MHz – muutmälu “latentsus” e peiteaeg ja taktsageduse maksimum, millel mälu töötab. Muutmälu taktsagedus on otseses sõltuvuses arvuti esisiini ja protsessori töökiirusest (või ka vastupidi).

Latentsus näitab, mitme taktsageduse impulsi jooksul mälu suudab esitatud küsimusele vastata. Mida väiksem see arv on, seda kiirem on mälu.

CPU e protsessor

ProtsessorCPU (central processing unit) teeb loogikal põhinevaid arvutusi ja on kogu arvutisüsteemi põhiline töötegija. Protsessor tõlgendab ja täidab programmide antud käske ning selle tulemusena saame arvutit kasutada.

Kahetuumalised protsessorid – protsessor, mille sisse on paigutatud kaks tuuma, nn “mootorit”. Nende kahe tuuma vahel jaotatakse ülesanded ära ja nii saab töö kiiremini tehtud. Intel’il on pakkuda kahetuumalistest näiteks Dual Core ja AMD’l lausa nelja tuumaga Phenom protsessor.

CPU cache – protsessori vahemälu. RAM’ist andmete lugemine ja sinna kirjutamine kulutab märksa rohkem aega, kui vahemälu kasutamine. Sinna kogutakse võimalikult palju kõige enam kasutatavaid osasid arvuti muutmälust.

Järgmises postituses jätkan kõvaketta, kuvari ja optiliste seadmete tihedalt kasutatavate mõistete seletamist. Kui siin toodud punktides mõni oluline mõiste puudu jäi, siis saate alati kommentaarina selle kirja panna ja katsun võimalikult ruttu ka vastata.

Kirjutan väga erinevatel teemadel, peamiselt programmidest (nii arvutitele kui telefonidele), tarkvaramaailma uudistest ning internetiteenustest. Kõige olulisemaks pean kirjutamisel lihtsust ja ülevaatlikkust, et teksti oleks mõnus lugeda.

Kommentaarid