Paljud lapsevanemad on hädas, sest lapsed on internetis ja keegi ei tea, mida nad seal teevad.  Mängud, suhtlus, lugemine – see kõik võib olla hariv ja kasulik, kuid ka vägivaldne, kiusav või nüristav. Enne kui vanemlikku pedagoogilist strateegiat saab hakata rakendama, oleks vaja teada, mida järeltulija internetis täpsemalt teeb. Telefoni või arvuti pimesi käest tõmbamine on lubamatu. Omakorda tuleks ka ise olla heaks eeskujuks. Olukord, kus vanem istub telefonis, aga lapsel käsib õppida, pole parim lähenemine. Küll aga on mõistetav soov olla kursis, mida ja kui palju lapse ekraanidele kuvatakse.

 

Apple’i seadmete kasutajatele tuli hiljuti välja juba OS-süsteemi sisseehitatud nutiseadme kasutuse jälgimise tarkvara. Android on välja toonud samaks otstarbeks mõeldud äpi. Tutvustame mõlemaid.

 

Screen Time Apple’i seadmetele

 

Kolm kuud tagasi välja tulnud iOS 12 seadetest võib leida Screen Time’i, mille alt saab näha, mitu korda telefoni päeva jooksul on avatud, milliseid äppe kasutatud, kui kaua jpm. Kõik see peaks olema nutisõltuvuse raviks, kuid selle suur miinus ja ka paratamatus on see, et ega telefon lukku ei lähe, kui endale seatud piirang näiteks sotsiaalmeedia äppide kasutamiseks täis saab. Alati on võimalik lukustunud äpp kümneks minutiks või kasvõi terveks päevaks uuesti avada.

Siiski on see kasulik, sest annab võimaluse otsa vaadata reaalsusele. Screen Time on rakendatav nii iPhone’ile, iPadile kui ka iPod Touchile. Lisaks iOS 12-le on vajalik, et telefon oleks vähemalt iPhone 5s või uuem. iPadi puhul iPad Air või uuem.

 

 

Kui Screen Time on endale üles seatud, siis lapse jälgimiseks tuleb ette võtta Family Sharing (Settings->Sinu nimi->Set Up Family Sharing). See on kasulik lisa Apple’i seadmetele, millega saab pereliikmetega jagada ostetud filme, muusikat ja äppe, ilma et selle eest peaks eraldi maksma. Ühtlasi saab sellega vaadata lapse asukohta ning saada ülevaade tema telefonikasutamise raportite kaudu. Täpselt samamoodi, nagu Screen Time annab infot enda telefoni kasutusharjumuste kohta, saab seda vaadata ka lapse kohta.

Viimane seade Screen Time’i all on “Content & Privacy Restrictions”, mille abil saab keelata lapsel äppe osta ning teha äpisiseseid makseid. Jah, seda saab nüüd teha enda telefoniga ehk üle õhu ja eemalt. See eeldab lapsele Apple ID tegemist, kuid muretsemiseks pole põhjust. Kui laps soovib midagi äpipoest osta, küsitakse vanemalt kinnitust, kas seda lubada või mitte. Seega saab ennast üllatavate krediitkaardi arvete eest kaitsta.

 

Family Link

 

Androidi kasutajatele tõi Google hiljuti välja äpi Family Link, mille eesmärk on aidata paika panna põhilised digireeglid väiksematele lastele. Kõigepealt tuleb teha lapsele Google’i konto, valida äpid, mida nad võivad ja ei või kasutada, siis seada üles ajalised piirangud ning uneaeg, pärast mida pole võimalik seadet kasutada.

 

 

Family Link töötab kuni 13-aastaste peal, alumist vanusepiiri pole, see jääb iga lapsevanema enda otsustada, mis vanusest nutiseade on lubatud. Kui kasutaja saab kolmteist, siis on tal võimalik saada ise oma konto peremeheks.

Äpp ei blokeeri automaatselt kõiki potentsiaalselt ohtlikke lehekülgi. See on lihtsalt üks vahend, mis aitab hoida lapsi internetis turvaliselt.

Kui Screen Time on ainuüksi iOS-seadmetele mõeldud, siis Family Linki saavad kasutada ka iPhone’i omanikud. Oluline on vaid Google’i konto olemasolu.

 

Kasutaja lisamine Androidis

 

Kui eelistad lapsele ta isiklikku telefoni või tahvlit veel mitte anda, siis on hea mõte teha talle enda seadmesse oma kasutaja. Et erinevate Androidi versioonide menüüd on pisut erinevad, siis täpset juhist on raske anda, kuid üldjoontes on teekond sarnane. Seadetest tuleb üles otsida Users (Kasutajad) ja valida Add User (Lisa uus kasutaja). Uue kasutajaga sisse logides saab määrata talle sobivad seaded.

Kuigi vanemliku kontrolli tööriistad on kasulikud ja toimivad, on lõppeesmärk saada laps võimeliseks oma nutikasutust ise piirama. Ning et ta õpiks internetis toimetama turvaliselt ja vastutustundlikult. See võib olla paras väljakutse, kuid mitte võimatu. Ekraanid pole iseenesest pahad. Me elame maailmas, kus tehnoloogia on meiega kaasas ja meie ümber järjest rohkem. Parim, mida saame teha, on püüda mõõdukuse poole, vältides äärmusi.

 

Kokkuvõtteks

 

Kuna täiskasvanu on lapsele eeskujuks, siis enne lapse internetikasutuse piiramist võiks vanem seda oma nahal proovida. Alustuseks lugeda kokku netis istutud tunnid. Kui lapsevanem ei suuda ilma pideva netis surfamiseta hakkama saada, siis pole lapse nutisõltuvuse põhjust kaugelt vaja otsida. Laps ei unusta ennast ise netti, vaid sageli teevad seda vanemad, kellel on hea meel, et laps on vaikselt kuskil eemal.

Hardi õppis Balti filmi- ja meediakoolis ning töötab vabakutselise režissöörina, aga tema argipäeva mahub nii kooli täienduseks kui kõrvale ka mitmeid hobisid. Reisimise ning filosofeerimise kõrval katsetab Hardi ka erisuguseid digitehnoloogilisi süsteeme, programme, portaale ja rakendusi, et selgitada välja need, millised aitavad oma elu kvaliteetsemalt korraldada.