Shutterstock.com

Mida fotodega veel teha? 0


Hiljuti avaldanud autorid

Tänapäeval on peaaegu igaüks fotograaf. Alates eelkooliealistest mudilastest kuni minu 75-aastase tädini. Kõike seda tänu nüüdisaegsete nutitelefonide kaameratele. Õnneks (ja vahel ka õnnetuseks) ei jää need pildid pidama ainult meie telefonidesse. Muuseas, kas tead, et igas minutis jagatakse Facebookis 136 000 ja Instagramis 43 740 fotot. See on ainult 60 sekundi jooksul! Kokku laaditakse päeva jooksul internetti üles 300 miljonit fotot!

Päevas laaditakse internetti üles 300 miljonit fotot

Aga mida teed oma fotodega sina? Mul ei pea olema ennustajavõimeid väitmaks, et umbes 99% Digitarga lugejatest omavad Facebooki-kontot ning enamik teist on ühel või teisel ajahetkel sinna üles laadinud endatehtud fotosid. Määratlemata osa artistlike kalduvustega lugejatest postitab suure tõenäosusega regulaarselt pilte ka Instagrami. Nooremad inimesed aga jagavad oma mitte-eriti-kunstilisi fotosid ka Snapchatis.

Lisaks postitavad julgemad oma loomingut ka erinevatele konkurssidele, olgu siis kohalikele (nt snap.ee lehelt leitavad) või globaalsetele (Sony, National Geographicu korraldatavad). Tõsi küll, sinna ei maksa saata oma küsitava kvaliteediga telefonipilte naabrikiisu vallatustest. See tähendab, et võib küll saata, aga erilist lootust hellitada ei maksa ning professionaalide aja raiskamine pole ka kuigi viisakas. Mõistagi võib ka telefonikaameraga tulla täiesti juhuslikult geniaalseid kaadreid, kuid enne konkursile postitamist küsi igaks juhuks mõne tuttava fotograafi arvamust pildi kohta.

Nende jaoks, keda aga pildistamispisik on raskemalt nakatanud,  leiduvad lisaks Facebookile ja Instagramile veel mõned keskkonnad, kuhu fotograafiahuvilised koondunud on. Allpool tutvustamegi mõnda neist.

Flickr

Flickr on maailma suurim fotojagamiskeskkond, kus juba kaks aastat tagasi oli 122 miljonit kasutajat ning üles oli laaditud üle 10 miljardi pildi. Ometi ei maksa nendest hiiglaslikest arvudest kohkuda, kui suudad oma pilte piisavalt täpselt märksõnade abil kirjeldada, siis huvilised leiavad need üles üpris kergelt. Muuseas, Flickri arukad algoritmid saavad ka ise aru, mis objektid piltidel on ning lisavad need märksõnadena piltidele.

Lisaks märksõnadele on fotograafid liitunud oma meelisteemade järgi gruppidesse, kus on kergem võrrelda enda tehtud pilte teiste analoogilistega, kommenteerida teiste tehtud pilte või lugeda teiste kasutajate kommentaare enda piltide kohta. Flickr on suurepärane koht just telefoniga tehtud piltide jagamiseks, sest kõige populaarsem kaameratootja selles keskkonnas on Apple (iPhone 6, iPhone 6S, iPhone 5S) ning teisel kohal on Samsung (Galaxy S6, S5 ja S7). Professionaalsetest kaameratootjatest on Canon alles kolmandal kohal.

Lisaks omaloomingu näitamisele on Flickr aga suurepärane paik inspiratsiooni otsimiseks ning oma oskuste arendamiseks. Lisaks on mitmed teabega tegelevad asutused (instituudid, raamatukogud jms) sinna üles laadinud oma fotoarhiivid, millega tutvumine on ühtviisi põnev ja õpetlik.

Muuseas, siin üks väike trikk rahvusvahelise fotokogukonna rikastamiseks ajalooliste fotodega – skaneeri sisse oma esivanematest jäänud maastiku- või linnapilte, interjööre, sündmusi või portreid ning varusta need võimalikult rohkete ja täpsete märgusõnadega. Nii jäädvustad ka enda käsutuses oleva fotomaterjali tulevastele põlvedele olgu siis meelelahutuseks või ajaloolisteks uurimusteks.

Flickrile pääseb kenasti ligi lauaarvutist, kuid olemas on rakendused nii Androidi kui ka iOS-i jaoks.

Flickri konto on täiesti tasuta, nõutav on vaid Yahoo Maili konto loomine, mis on samuti täiesti tasuta.

500px

500PX on juba suur samm edasi Flickrist ning mõeldud tõepoolest tõsisemale fotohuvilisele. Hoolimata sellest, et kasutaja saab ennast sinna sisse logida ka läbi Facebooki, on tegu vägagi asjaliku keskkonnaga. Lisaks piltide näitamisele ning teiste piltide vaatamisele saab seal ka osaleda erinevatel fotokursustel ning oma piltidega isegi raha teenida.

Kõik see pole aga paraku nii lihtne kui Flickriga. Ütleb juba vanasõnagi ju, et tasuta lõunaid ei ole: 500PX priskematele meepottidele pääseb ligi vaid korralise kuumaksega. Kuigi on olemas ka tasuta versioon, pakub 500PX kasutajale koguni kolme erinevat paketti erineva kuutasuga – Awesome, Pro ja Pro+. Tasuta versioon võimaldab üles laadida 20 fotot nädalas, Awesome (4,99 dollarit kuus) võimaldab osaleda kursustel ning Pro+ (19,99 dollarit kuus) võimaldab juba avada portaalis oma fotopoekese, tuunida selle välimust ning tegeleda seal klientidega. Boonusena pakub 500PX võimalust algajal, see tähendab konto loomisel, soetada endale Awesome-pakett ehk siis piiramatult üleslaadimisi ning fotokursused vaid 19,99 dollari eest terveks aastaks. Pro-pakett võimaldab kasutajal aga ennast esile tuua 500PX sisukorras ning seal ka oma teenuseid (muidugi mõista fotoalaseid) promoda. Ühesõnaga võib 500PX vormida harrastajast juba tõsise fotograafi. 500PX rakendused on saadaval nii Androidile kui ka iOS-ile.

SW/NG

Õigemini peaks küll ütlema Sw/ng by Polaroid ehk siis põhimõtteliselt Swing by Polaroid. Ehkki Polaroidi hiilgeajad on seljataga, loodab firma selle keskkonna abil tõusta tuhast nagu fööniks. Kiiret edu ma neile paaril põhjusel ei ennustaks, kuid oma põnevad kiiksud on siin olemas.

Oma olemuselt on SW/NG Instagrami-sarnane sotsiaalne võrgustik. Isegi fotode laikimine nutiseadmetes käib topeltkoputusega pildil nagu Instagramis. Inimesed võivad keskkonda sisse logida Facebooki, Twitteri või meiliaadressi abil. Ometi on aga SW/NG-l suur erinevus kõigi ülaltoodud fotoportaalidega. Või esialgu isegi kaks. Esialgu sellepärast, et hetkel on SW/NG by Polaroid rakendus saadaval ainult iOS-i, see tähendab iPhone’ide jaoks. Androidiomanikud ei peaks aga meelt heitma, sest juba on töös ka versioon Android-telefonide jaoks.

Põhiliseks erinevuseks kõigi ülalpoolloetletutega on aga see, et erinevalt kunagisest Polaroidist on SW/NG mõeldud just liikuvate piltide (iPhone’i live-formaat nt) näitamiseks-vaatamiseks. Õigemini on tegu liikuva ja staatilise pildi sünteesiga: pilt püsib ekraanil liikumatult seni, kui seda ei “liiguta” kasutaja oma näpuga. See peaks seadma pildile tavalistest fotodest kõrgemad nõudmised, et pilt oleks ühteviisi nauditav ja väljendusrikas nii liikumatu kui ka dünaamilisena.

Samas püüab Polaroid stimuleerida uue keskkonna tegevust spetsiaalse fotokunstnike toetusprogrammiga, kus soliidne žürii valib välja andekamad “svingijad”, kelle loomingut hakatakse promoma Polaroidi partnermuuseumites ja teistes kohtades. Polaroidi kunstnike toetusprogrammis osalemiseks tuleb jagatavaid pilte lihtsalt häštäägida #SwingArtist  (Twitteris vastavalt @swingartist) ükskõik millises suhtlusvõrgustikus, muu hulgas ka SW/NG-s. Polaroidi kunstnike toetusprogramm on varem aidanud selliseid kuulsaid fotograafe nagu Ansel Adams, Andy Warhol, Robert Mapplethorpe ja Robert Rauschenberg. Juhul kui mõne algaja fotograafi pildid žüriile silma jäävad, siis võetakse temaga ise ühendust.

Untitled
Allikas: ekraanitõmmis

Pildipangad

Lõppude lõpuks võib ju tehtud pildid panna raha ehk n-ö passiivset tulu teenima mõnesse paljudest (või paljudesse) pildipankadesse. See on aga märksa mahukam ning päris omaette artikliteema, millel loodame tulevikus peatuda.


Autorist

Erki Oras

Erki Oras

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusidm" muigav ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkuse on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."

Autori teised artiklid

Kommentaarid