Seadmed
4 min lugemine
Viimasel ajal on üha enam ja enam räägitud terminist nimega asjade internet. Kuigi loogiliselt mõeldes võikski see ju tähendada internetti ühendatud asju, siis kuigi osaliselt tõsi, tegelikkuses see päris nii lihtne ei ole, kuna hõlmab endas veel üht-teist. Kuna IoT seadmete hulk kasvab väga suure hooga ning see muudab meie elu ja erinevaid protsesse lähimas tulevikus üsna suurel määral, ongi sellest saanud teema, millest palju räägitakse. Seega vaatame ka Digitargas, mida asjade internet endast siis õigupoolest kujutab.
Põhimõte
Lihtsalt seletades on asjade internet ehk IoT (The Internet of Things) erinevate seadmete kogum, mis on võrku ühendatud ning mis täidavad seal kindlat ülesannet. Seejuures ei ole vaja otseselt inimese sekkumist, kuna seadmed saavad oma ülesande jaoks olulise info kogumise ja vahetamisega iseseisvalt hakkama. Inimese hooleks jääb vaid kogutud andmete põhjal õigete järelduste tegemine ning seeläbi vastavate otsuste vastuvõtmine. Nii on võimalik olenevalt olukorrast analüüsida protsesside efektiivsust, klientide vajadusi ja palju muud sarnast.
Kuigi iga IoT seade vajab oma ökosüsteemi, milles toimetada ja kuskil taustal ka inimest, toimub infovahetus seadmete vahel nii süsteemi sees kui ka sealt väljapoole interneti abil ja ilma inimese otsese sekkumiseta ehk internetist on saanud asjade internet.
Nii-öelda asi asjade internetis võib aga olla mingi sensor, nagu näiteks suitsu- või temperatuuriandur, spetsiaalne aparaat või tööriist, mis on loodud mingi konkreetse ülesande täitmiseks, või ka auto või liinibuss. Oluline on see, et see aparaat ühendub võrku ning selle poolt edastatava info abil saab keegi kuskil mingeid järeldusi teha. Siinjuures on oluline ühenduse kiirus ja ka mobiilsus ehk juhtmevabadus.
Kasutusvaldkonnad
Juba praegu on levimas targa kodu kontseptsioon, kus asjade internet aitab meil erinevate andurite abil igal ajahetkel distantsilt mõõta ruumide temperatuuri ning võimaldab seda ka reguleerida. Samamoodi on võimalik juhtida valgust ning lülitada tööle erinevaid seadmeid. Lisaks on võimalik, et nutikodu lahendus annab õnnetuse korral sellest omanikule aegsasti teada. Suures pildis aga on võimalik sensorite poolt kogutud andmete abil analüüsida perioodide kaupa korteri ja kogu maja energiavajadust ning nii leida erinevaid mustreid ja tõsta asjade tõhusust.
Majadest väljaspool aga saab targemaks muuta tänavavalgustust, et see tühja ei põleks, jälgida ja juhtida liiklusvooge ning plaanida näiteks ühistranspordi liine, graafikute tihedust ja busside suurust.
Põllumajanduse näitel aga saab lisaks lautade jms olukorrale jälgida ka loomade asukohta ja liikumisi ning pinnase või põldude näitajaid. Ka siin saab saadud andmete abil analüüsida erinevaid tekkinud mustreid ja nendele siis vastavalt reageerida.
Lisaks eeltoodule saab IoT seadmeid kasutada näiteks ka meditsiinis ehk jälgida inimeste tervislikku seisundit või miks mitte ka inventari olukorda. Nii on kiibiga varustatud seadmete seisukord distantsilt pidevalt jälgitav ning kõrvalekallete ilmnemisel saab aegsasti midagi ette võtta.
Turvalisus
Kuna asjade internet koondab endas tohutul hulgal seadmeid, mis on internetti ühendatud ning koguvad samal ajal ka erinevaid andmeid, on väga oluline turvalisuse aspekt. Esiteks tuleb veenduda, et seadmete kogutav info ei liiguks valedesse kätesse ning teiseks arvestada ka võimalikke võrgu poolt tekkivaid riske. Kujutavad ju internetti ühendatud seadmed endast võimalikku akent selle ettevõtte või isiku võrku, millega ta ühenduses on. Seetõttu võib pahatahtlik isik mõnda nõrka kohta ära kasutada ning nii kas seadmeid endid rikkuda või siis nende kaudu pääseda näiteks samas võrgus asuvatesse arvutitesse.
