Kui praegusel hetkel on telerite maailmas peamisteks tehnoloogiaga seotud märksõnadeks OLED ja QLED, siis tegelikkuses on olemas veel üks lähimas tulevikus ilma tegema hakkav lahendus nimega MicroLED. Kuna sellest räägitakse üha rohkem ja eeldatavasti saavad seda tüüpi paneelid varsti „valmis“, vaatamegi korra lähemalt mida MicroLED endast täpsemalt kujutab.

 

Mis see on?

 

Teadupärast on QLED ehk Samsungi taustvalgustusega LCD ekraanid küll väga-väga hea pildiga, kuid nad kasutavad siiski ekraani valgustamiseks ekraani taga asuvat valgusallikat. See on aga põhimõtteliselt probleemne selles osas, et ekraani ei ole võimalik piksli täpsusega kontrollida. Samuti lisab taustavalgustus ekraanile juurde paksust.

OLED on nendest muredest vaba, kuna iga piksel on eraldi juhitav, kiirgab ise oma valguse ja ka paneelid on väga õhukesed. Teisalt aga ollakse kimpus pildi sissepõlemise ja heleduse muredega.

Niisiis on mõlemal praegu levinud paneelitüübil oma head ja vead. MicroLED on aga tehnoloogia, mis kombineerib mõlema eeltoodu häid omadusi ja on vaba nende puudustest. Nagu nimigi ütleb, on MicroLED hästi pisikestest, kuid siiski nii-öelda tavalistest LED-st koosnev ekraan, milles iga piksel elab oma elu. Midagi sarnast, nagu näeme juba majade seintel, kuid palju-palju peenema teostusega. Ehk suur hulk väikesi ja eraldi juhitavaid LED-idest koosnevaid piksleid moodustavad kokku suure ekraani.

 

Eelised

 

Nagu öeldud on MicroLED mõneti sarnane OELD tehnoloogiaga, kuid vaba seda vaevavatest puudustest. Seega ei pea näiteks teoreetiliselt muretsema ekraani eluea pärast, kuna LED-id on väga vastupidavad.

 

 

Lisaks on need vajadusel väga eredad, ehk ka valgetes oludes on ekraanil toimuv alati näha. Numbrites väljendatuna on OLED-i maksimum heledus ca 1000 nitti, samas kui MicroLED-il on see isegi 5 kuni 10 tuhat nitti. See on suur vahe. Kui siia lisada veel vähene energiatarve, koos võimalusega luua äärmiselt õhukesi paneele, tulebki kokku valem, mis peaks olema justkui täiuslik. Eeltoodule lisaks on üheks plussiks veel eelsoodumus valmistada ekraane ükskõik, millise kuju või formaadiga.

 

Miinused

 

Nii tekibki küsimus, miks meie kõigi kodudes uus tehnoloogia ennast juba paika sättinud ei ole?  Esiteks on probleemiks tootmine. Nimelt vajab iga piksel tervelt kolme LED-i. Ehk igast põhivärvist ühte. See aga tähendab, et kokku peab neid olema miljoneid. Kõik imepisikesed, korrapäraselt paigutatud ning igaüks omaette juhitav. Kuna neid imepisikesi LED-e on küllaltki keeruline valmistada, sest nii väikeses mõõtkavas võib palju asju valesti minna, ongi tootmine esialgu päris kallis. Ehk teoorias on kõik hea, praktikas aga keeruline.

 

Seega tulenevalt hinnast ja võimalusest luua ekraane ebatraditsioonilistes vormides, näemegi esialgu tehnoloogiat pigem suurte reklaamide ja muu sellise loomisel. Nii tulevad eelised kõige paremini esile (eluiga, valgustugevus, madal energiatarve, varieeruv suurus ja kuju) ning talutav on ka hind. Samas saavad tootjad kogemusi ning koos tootmisprotsesside lihvimisega alaneb ka hind.

Lisaks ei vaja sellised ekraanid ka kõlareid. Tavapärasel teleriekraanil on aga vaja kõlarid kusagile paigutada ja nii kaob mõneti imeõhukese ekraani eelis. Samas aga pole keegi kusagil öelnud, et kõlarid peavad just ekraani sees asuma ja eeldusel, et tegemist on esialgu pigem kalli paneeliga, ongi mõistlik suurepärast pilti heli poole pealt toetada eraldi asuvate kvaliteetsete kõlaritega.

 

Kokkuvõtteks

 

Teemat kokku võttes võib öelda, et tehnoloogia on paljutõotav ja kui see ükskord valmis saab, on põhjust rõõmustamiseks. MicroLED on idee poolest praegu masse lummavast OLED-ist veelgi parema pildiga ja lisaks veel vaba kõigist seda vaevavatest probleemidest. Seega pole imestada, et nii Samsung kui LG teevad tegelikkuses üsna tõsist tööd, et see juhtuks pigem varem kui hiljem. Jääb üle ainult loota, et peale esimeste ülimalt kalliste nišimudelite ilmumist muutub ka hind tavainimestele kättesaadavaks.