Mängur, pane oma arvuti koroonaviirusega võitlema!

#arvutimängud
2 min lugemine

Kas sul on kodus kaasaegne ja võimas arvuti korraliku graafikakaardiga, mis suure osa ajast jõude seisab? Nüüd on sul võimalus panna oma arvuti, ajal, mil sa ise virtuaalvõitlustest puhkad, panna võitlema vägagi reaalsete vaenlastega, kes inimkonda aegade algusest peale rünnanud on – viirustega.

 

Stanfordi ülikooli The Pande Lab laboratooriumi arvutivõrk Folding@home aitab teadlastel juba üle kahekümne aasta paremini mõista viiruste ja teiste pahalaste käitumist. Folding@home ühendab endas tuhandeid koduarvuteid, liites nende võimsuse üheks tõeliseks superarvutiks. Vastavalt selle aasta märtsikuu sissekandele Wikipedias on Folding@home maailma üks kiiremaid arvutisüsteeme, kiirusega 98,7 petaflopsi. Folding@home on nutikas süsteem, mis ei mõjuta arvutit selle kasutamise ajal, vaid asub tegutsema siis, kui tunneb, et arvuti jõude seisab. Seega ei kannata selle tõttu ei töö ega mäng. Stanfordi ülikool loodab oma Folding@home võrgustikuga liita kokku miljon koduarvutit, et võimalikult kiirendada ja võimendada võitlust mitte ainult viiruste, vaid ka vähi ning Parkinsoni ja Alzheimeri tõbede vastu. Hetkel aga on kogu Folding@home energia suunatud koroonaviiruse alistamisele. Seega on Folding@home sinu ainus võimalus, lisaks kodus diivanil lesimisele, anda oma reaalne panus võitluseks viirusega. Folding@home projektiga saab tutvuda ja tarkvara alla laadida sellelt lehelt. Juhul, aga kui su arvuti pole piisavalt võimekas, et selle protsessori ja graafikakaardi võimsust jagada, siis on võitlus viiruste ja haigustega ju ometi piisavalt positiivne põhjus oma arvuti vahetamiseks märgatavalt võimsama vastu.

 

 

 

 

 

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."