Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.
Andmepilved on parim lahendus oma digitaalse info ladustamiseks. Pilt: Dropbox

Digitaalsete andmete säilitamise tehnoloogia on läbi teinud meeletu arengu  flopiketastest ja CD-plaatidelt on jõutud ülimugavate pilveteenusteni. Vaatame korra minevikku, kuidas see areng on toimunud ning uurime, millised pilveteenused on praegu populaarsemad ja mille järgi endale sobiv valida.

Flopikettad ja CD/DVD-plaadid

Ilmselt paljudele keskealistele ja pisut vanematelegi inimestele manab flopiketta nägemine näole nostalgilis-nukra muige. Ning küllap leidub nii mõnelgi veel neid muistiseid ka koduses majapidamises mälestusena seljataha jäänud noorusaastatest. Ometi õnnestus veel paarikümne aasta eest nende lootusetult ebakindlate 1,44 MB mälukandjate abil arvutisse isegi operatsioonisüsteeme installeerida. Ja see oli suur asi.

Flopiketast võib pidada tänaste andmete talletamise lahenduste "vanaisaks". Foto: Computer History
Flopiketast võib pidada tänaste andmete talletamise lahenduste “vanaisaks”. Foto: Computer History

Peatselt laperdasid need nagisevad plastruudud ajaloo prügikasti ning nende asemele asusid rüütlid säravas soomusrüüs – CD- ja DVD-plaadid. Nii ühekordsed kui ka taaskasutatavad. Ning kuigi pärast flopidiskette tundusid need olevat igavesed, siis paraku jäi lühikeseks ka nende tähelend ning tänapäeval kirjutatakse neile veel vaid mõnes kolkakülas piraatmuusikat ja filme. Või arhiveeritakse mõnes tagurlikus ettevõttes dokumente ja raamatupidamist. Samas võiks nende infokandjate kasutajatele meenutada, et näiteks flopiketta lugejaga arvutit on praegusel ajal leida ülimalt haruldane ning sama võib juba mõne aasta pärast juhtuda ka CD- ja DVD-lugejatega.

Mälupulgad ja mälukaardid

Laserplaatide tähelennu lõpufaasis asusid lavale välised kõvakettad ja nende väiksemad “vennad” – mälupulgad. Suurema või väiksema eduga on need kasutusel veel tänapäevalgi. Kui välised mälukettad on suhteliselt kohmakad kasutada, siis mälupulkadega on teine krooniline häda – väikeste ja märkamatutena kipuvad need ära kaduma. Kasvõi näiteks püksitaskus pesumasinasse sattuma. Meeldivad variandid pole neist kumbki – nii hävinud kui ka võõrastesse kätesse sattunud andmed.

Lisaks mälupulkadele ei tohi unustada mälukaarte, mis on põhimõtteliselt 21. sajandi flopikettad, st sama usaldusväärsed ja töökindlad.

Nüüdisaegne inimene enam naljalt datat endale taskusse ei topi. Kasvõi eelloetletud põhjustel. Moodsamal nutitehnikal nagu nutitahvlid ja -telefonid pole isegi enam standardset USB-pesa, kuhu mälupulka pista. Seega, nüüdisaegne inimene valib oma digitaalse info hoidmiseks pilveteenuse.

Milline pilv on sulle sobivaim?

Tänapäeva pilveteenused püsivad põhimõtteliselt neljal suurel vaalal, millest kolm toetuvad omakorda erinevatele operatsioonisüsteemidele.

Dropbox  usaldusväärne, toimiv ja sõltumatu

Esimene ja sõltumatu pilveteenuse pakkuja oli Dropbox. Üheks populaarsemaks ja funktsionaalsemaks on see jäänud tänaseni. Dropboxi põhieeliseks on täielik sõltumatus kasutatavate seadmete operatsioonisüsteemidest, kõige pikemaajalisem kogemus ning mugavaimad ja funktsionaalseimad kasutajaliidesed.

Dropbox on teinud rakendused nii Windowsi, MacOS-i, Androidi, iOS-i kui ka Windows Phone’i jaoks. Dropboxi ainsaks miinuseks on vähene tasuta pilvemaht – kõigest 2 GB. Boonuseks on aga võimalused tasuta pilveruumi erinevate kampaaniate käigus suurendada. 10-dollarilise kuutasu eest saab aga pilveruumi terve terabaidi jagu.

Dropboxil on rakendus kõigile peamistele operatsioonisüsteemidele. Pilt: Dropbox
Dropboxil on rakendus kõigile peamistele operatsioonisüsteemidele. Pilt: Dropbox

Google Drive  heldelt pilveruumi

Populaarsuselt ja kasutatavuselt järgmine peaks olema Google Drive. Tasuta teenuste poolest tuntud Google näitab üles heldust ka pilveruumiga –  tasuta saab tervelt 15 GB ning erinevate kampaaniate käigus saab seda kogust ka suurendada. Kahedollarilise kuutasu eest kasvab saadaolev ruum 100 GB-ni ning 10 dollari eest kuus kasvab see samuti terabaidini nagu ka Dropboxil.

Üheks Google Drive’i trumbiks on kindlasti rakendus Google Photos, mis lubab nii-öelda tavakvaliteedil (nutitelefonide kaamerad, n-ö seebikarbid jms) fotosid sinna üles laadida piiramatus koguses!

Microsoft Onedrive ja Apple iCloud

Võrreldes ülaltoodutega tundub ihnuskoina Microsofti OneDrive. Tasuta pilveruumi on saada vaid 5 GB jagu ning 2-dollarilise kuutasu eest saab vaid 50 GB pilveruumi.

Neljandaks “vaalaks” olev Apple iCloud püüab õunalikult omaette püsida. See tähendab, et peale iOS-i, MacOS-i (ning hiljuti ka Windowsi) pole teiste operatsioonisüsteemide jaoks rakendusi saadaval. iPhone’i, iPadi või Maci omanik saab tasuta 5 GB iPilve, kuid vähem kui euro eest kuus kasvab see kuni 50 GB-ni ning vähem kui 3 euro eest kasvab see kuni 200 GB-ni.

Mida pilvega peale hakata?

Sheeri kama, pakkus kunagi Elioni reklaam. Kama all tuleb siin mõelda peamiselt fotosid, koduvideoid. Laadides üles näiteks oma puhkusepildid-videod, teete need kättesaadavaks kõigile huvilistele, kellele saadate pilveaadressi. Mõistagi pääsete neile ligi ka ise mistahes arvutist või seadmest, millel on internetiühendus.

Arvestades, et näiteks Google Drive pakub fotode hoidmiseks piiramatult pilveruumi, siis oleks just see parim ja säästlikum koht, kuhu oma mälestusi jäädvustada ja neid jagada.

OneDrive seevastu peaks olema parim koht tööfailide (Microsoft Word, Excel, Powerpoint jms) hoidmiseks tänu suurepärasele integreeritusele Microsoft Office’i kontoritarkvaraga. Mõistagi võib OneDrive’il hoiustada ka fotosid, kuid teenuse tasulise versiooni korral läheb see lihtsalt kallimaks maksma.

Onedrive on eriti hea tööfailide hoidmiseks. Foto: Onedrive
OneDrive on eriti hea tööfailide hoidmiseks. Foto: Onedrive

Kuna Dropbox on operatsioonisüsteemi ülene, sobib seal hoida nii pilte, muusikat kui ka filme, nii meelelahutust kui ka tööasju. Ühesõnaga, kõike. Oma kümneeurose kuutasu ja terabaidise mahuga panustabki Dropbox nii-öelda heavy user’ile, kes kasutab pilveruumi palju ja pidevalt ning erinevaks otstarbeks.

Tasuta pilvemahtu saab juurde tekitada

Võttes arvesse mugavust, kättesaadavust ning soodsat hinda, on andmepilved parim lahendus oma digitaalse info ladustamiseks. Nende kasutamine on muudetud võimalikult lihtsaks ning kui kasutaja on nõus kannatama teatavat ebamugavust, siis võib praktiliselt piiramatut andmemahtu kasutada tasuta. Selleks tuleb lihtsalt luua piisaval arvul kasutajakontosid.

Kui teed endale näiteks 10 Google Drive’i kasutajat, saad kokku 10 x 15 = 150 GB täiesti tasuta. Tõsi, kõigi nende kontode haldamine võib kokkuvõttes olla peavalu, kuid päris tasuta lõunaid ju teatavasti pole. Samuti võib nutikam kasutaja teha endale erineva sisu hoiustamiseks erinevaid pilvekontosid. Näiteks saab fotode hoidmiseks ja jagamiseks luua konto Google Drive’i, töödokumentide säilitamiseks ja jagamiseks OneDrive’i ning muu digitaalse kola kogumiseks Dropboxi.

Kõigi kolme pilveteenuse rakendused on saadaval ka Windowsi jaoks, mis muudab need hõlpsasti kasutatavaks tavalises lauaarvutis või rüperaalis. Peale rakenduste installeerimist ilmuvad nende ikoonid failihaldurisse, nagu luuakse tavalised failikaustad, kuhu võib pilte või dokumente tõsta mugavalt kasvõi arvuti avaekraanilt.

Pilveteenuseid on palju, usaldusväärsus loeb

Asjahuviline leiab guugeldades kindlasti ka teisi pilveteenuseid, kuid siinses valikus lähtusin eeskätt teenuse usaldusväärsusest. Dropbox on seda tõestanud juba oma ajateljel, samas kui ülejäänud teenusepakkujad ei saa endale lihtsalt lubada klientide usalduse kaotust. Paranoilisemad kasutajad võivad oma pilvesisu dubleerida erinevatesse pilvedesse – kui üks teenusepakkuja peaks pankrotistuma (mis on ebatõenäolisem võimalusest, et kasutaja majapidamise laastab tulekahju), siis säilib sisu konkureerivates pilvedes.

Oma pilvekonto loomisega võib igaüks kerge vaevaga algust teha siin:

Dropbox

OneDrive

Google Drive

Online

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."

Kommentaarid

Tutvun toodetega
Lugesid loo läbi, võta nüüd hetk ja sirvi seotud tooteid või pane kinni ja naudi surfamist edasi