Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

LibreOffice – üks väga hea alternatiiv Microsoft Office'le


LibreOffice2010 aasta lõpus ilmus areenile uus kontoritarkvarapakett, mis kannab koondnimetust LibreOffice. Seejuures on tegemist täiesti tasuta tarkvaraga kõigile, ja mis põhineb vaba lähtekoodi põhimõtetel. Tänaseks päevaks on jõutud 3.nda versioonini. Kuidas on aga selle võimalused ja kasutusmugavus võrreldes suurima konkurendiga? Uurime järgi.

Ajalugu
WriterLibreOffice sai alguse pärast seda, kui Oracle ostis ära Sun Microsystems ettevõtte. Nimelt olid ettevõttega seotud grupp inimesi, kelle ülesandeks oli OpenOffice’i arendamine ja käigus hoidmine. Kuna OpenOffice’i projekti vabavaraline tulevik sattus Oracles’le kuuludes kahtluse alla, otsustasid needsamad inimesed jätkata oma tööd väljaspool kommertstavasid.

Selle saavutamiseks otsustati 2010 aasta septembris luua Avatud Dokumendi Fond (Open Document Foundation). Arendajad jätkasid tööd OpenOffice’i koodibaasiga ning suures plaanis ongi tegemist OpenOffice’ga. Nimevahetus OpenOffice’ist LibreOffice’iks oli tingitud asjaolust, et Oracle ei loobunud oma õigustest OpenOffice’i nimele.

Juba 2011 aasta jaanuaris anti välja esimene LibreOffice’i versioon. Sealt kuni tänaseni on LibreOffice’i alla laetud umbes 7,5 miljonit korda. Tarkvarapakett tuleb vaikimisi kaasa mitmete Linux’i distributsioonidega, nagu Fedora, Mint ja Ubuntu.

LibreOffice’i kontoripakett
CalcTarkvara koosneb kuuest erinevast programmist: Writer tekstitöötlus, Calc tabelarvutus, Impress esitlus, Draw diagrammide ja graafikute joonestuseks, Base  andbmebaasid ja Math võrrandiredaktor. Selline valik katab tõenäoliselt kõik kontoritarkvarale esitatud nõudmised, kui jätta välja e-maili klient koos kalendri ja kontaktihaldusega.

LibreOffice’i arendajad teavad väga hästi, et ligikaudu 90% kontoritarkvara turust on Microsoft Office’i käes ning kasutajad on enamasti väga konservatiivsed. Sellest tulenevalt meenutab LibreOffice välimuselt Office 2003-e, seaded paiknevad sarnaselt ning lisaks pakub LibreOffice täielikku tuge ka Microsoft’i dokumendiformaatidele.

Täpsemalt, LibreOffice ei ole mitte ainult .doc; .xls jne faile võimeline lugema, vaid neid ka sellese formaati salvestama. Tõsi, aeg-ajalt võib ette tulla olukordi, kus faili avamine LibreOffice’is ebaõnnestub või ei nõustu Microsoft Office mõnda LibreOffice’i poolt salvestatud dokumenti vastu võtmast. Samuti võib puudust tunda korralikult kaetud abimaterjalidest keerulisamate funkstioonide kohta.

Järgnevalt põhilised LibreOffice’i komponendid:

  • Writer – Kui võrrelda omavahel Word’i ja Writer’it, ei jää viimane pea millegi poolest alla. Ehkki selge vahe võib joonistuda keerukamaid funktsioone kasutades (makrod), ei tohikski ühelt tasuta kontoripaketilt ehk nii palju nõuda. Siiski võib puudust tunda Wordi’ile omasest reaalajas sõna- või tähelugerist. Writer pakub vaid menüüsse peidetud, kogu dokumenti arvestavat lugerit.
  • Calc – Siin on sul võimalik kasutada samasuguseid klahvikombinatsioone nagu Excel’is. Ka suudab Calc seedida Excel’i laadis A1 ja R1C1 süntaksit ning toetatud on kuni miljon tabelirida. Kahjuks ei paku Calc nii lihtsasti kasutatavaid andmetepõhiseid tabelikujundusi kui Excel.
  • Impress – slaidiprogrammile on lisatud Presenter Console, mis teeb slaidide esitluse väga lihtsaks ja meeldivaks. Lühidalt, ühendades arvuti projektoriga, kuvatakse lisaekraanile slaidid ning sinu ekraanile kuvatakse esitluse kestus, käesolev slaid ning järgmine slaid.

Eestimeelne
ImpressLibreOffice’il on olemas täielik eesti keele tugi – tarkvara ise on eesti keeles ning olemas on ka eesti keele õigekirjakontroll. Lisaks on Eesti riik võtnud nõuks LibreOffice’i toetamise, mis väljendub LibreOffice’i eesti portaali avamises ja haldamises.

Lisaks võimalusele eestikeelse LibreOffice’i laadimiseks, on seal kättesaadavad mitmed eestikeelsed abimaterjalid ning ka foorum erinevatele probleemidele lahenduse leidmiseks. Ehkki hetkel on seal kättesaadavaid abimaterjale veel kasinalt, peaks olukord üsna pea oluliselt muutuma.

LibreOffice’it peaks ootama suurepärane tulevik, arvestades seda lühikest aega, mille jooksul antud tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara on kättesaadav olnud.

www.libreoffice.ee

Kirjutan väga erinevatel teemadel, peamiselt programmidest (nii arvutitele kui telefonidele), tarkvaramaailma uudistest ning internetiteenustest. Kõige olulisemaks pean kirjutamisel lihtsust ja ülevaatlikkust, et teksti oleks mõnus lugeda.

Kommentaarid