Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Kus sina hoiad oma muusikafaile ja fotoarhiivi?


valineketas4.jpgEsitades sellise küsimuse suvalises seltskonnas, olen kindel, et ligi 90% saame vastuseks, et küsitletud hoiavad oma arhiive ikka veel arvuti kõvakettal. Ja siis võiks veel uurida, et millas nad viimati fotodest CD- või DVD-plaadile tagavara koopia tegid? Ja saada vastuseks, et milleks? Meil on kõik fotod alates aastast 2003 või 2004 arvuti kõvakettal ja midagi pole juhtunud.

Vaadates Eesti arvutimüügi statistikat, siis septembris 2008 ületas esmakordselt sülearvutite müük lauaarvutite müüki. Seega on aktiivses kasutuses väga palju liikuvaid muusika- ning fotoarhiive.

Mis selles halba on, kui andmepank asub sülearvuti kõvakettal?
Lihtsalt tahan siinkohal kasutajatele meelde tuletada, et 25% sülearvutitega seotud hooldustöödest on seotud kõvaketta rikkega. Olgu need siis tingitud löögist, kukkumisest või lihtsalt hooletust ümberkäimisest. Ja peale kõvaketta vahetust on kõik seal enne asunud failid pöördumatult kadunud. Ja siis tead täpselt, et ei ole sul enam 2004 aasta jaanipäeva fotosid ega ka 2007 aasta jõuluõhtu pilte.

Kus siis oma arhiivi säilitada?
valineketas1.pngÜheks enamlevinud võimaluseks on salvestada fotod ja muusika CD- või DVD plaatidele, aga ega needki igikestvad pole. Kuigi tootjad lubavad oma toorikutele säilivusajaks üle 10 aasta, siis tegelik olukord on veidi teine. Paar-kolm aastat on säilivus kindlasti tagatud, aga mitte rohkem.
Õnneks on väliste kõvaketaste hinnad drastiliselt langenud ning see on loonud ideaalse võimaluse suurte andmemahtude pikema ajaliseks säilitamiseks.

1000 GB ehk 1 terabaidise välise kõvaketta võib kätte saada juba 1690.- krooni.

Väline kõvaketas on kindel ja mahutab palju
Väline kõvaketas ei karda otseselt kukkumisi ega põrutusi, kuna lugemispea ei tööta sel ajal, kui ketas pole arvutiga ühendatud. Sellise mahuga kõvaketas ületab tänase sülearvuti ja ka paar aastat vana lauaarvuti kõvaketta mahu ligi kolmekordselt.

500 GB kõvakettale mahutab umbes 100 000 fotot (5 MB foto) või 125 000 laulu (ühe loo pikkus 4 minutit) või üle 200 tunni DVD kvaliteediga filme.

Enamus väliseid kõvakettaid võimaldavad automaatset tagavara koopiate tegemist eelnevalt valitud kaustadest ja failidest. Ühenda vaid väline kõvaketas oma arvutiga USB kaabli abil ja kõik vajalik saab arhiveeritud loetud minutite jooksul. Ja loomulikult saad oma välise kõvaketta kaasa võtta, et sõbra juures koos nautida fotosid, muusikat ning filme.

Disainielement
valineketas2.pngKui mõned aastad tagasi olid välised kõvakettad nagu sülearvutid – mustad, kandilised ja kõik nagu ühest lastekodust pärit, siis nüüd on võimalik välist kõvaketast valida nii värvi kui ka kuju järgi. Ja loomulikult mahu järgi – väliste kõvaketaste mahud algavad 120 GB-st ja lõpevad 1 TB-ga.

Võrgukettad
Väga paljudes kodudes on tänasel päeval olemas ruuter ning rohkem kui üks arvuti. Sellisel juhul soovitan kasutada välise kõvaketta asemel hoopis võrguketast. Selline võrgutoega kõvaketas ühendatakse arvuti asemel hoopis võrgukaabli abil ruuteri LAN-i porti ning võimaldab kõigi kodus olevate arvutite poolt pöördumist ketta poole. Võrguketas asub kindlas kohas – tavaliselt riiulis või kapis, samas kui ruutergi. Pole karta, et sellises kohas asuv võrguketas ümber või maha kukub. Samuti saavad kõik arvutikasutajad teha oma andmetest-failidest tagavarakoopiaid ühele ja samale võrgukettale.

Võrgukettal info mitmele arvutile kätesaadav
valineketas3.pngKõik, mis kettal asub, on kõigile kasutajatele kättesaadav. Loomulikult saab määrata ka võrgukettal ära eraldi kaustad, millele teised kasutajad ligi ei pääse. Sellised kaustad jäävad vaid kasutaja privaatseks kasutuseks. Võrguketaste mahud algavad 500GB ning ulatuvad juba terabaitidesse. Hinnalt on need loomulikult tunduvalt kallimad, kuid samas pole vaja igale arvutile eraldi välist kõvaketast – piisab vaid ühest kogu koduvõrgu jaoks.

Võrgukettaid saab panna arhiveerima topelt – tavaliselt on tegemist mitmekettalise seadmega, kus ühele kettale salvestatud info arhiveeritakse automaatselt teisele kettale. Selline kasutamine vähendab oluliselt riske, et ühe ketta rikki minekul on võimalik kõik arhiveeritav info siiski taastada.

valineketas5.jpgKokkuvõtvalt võib öelda, et parem karta kui hiljem kahetseda ning seetõttu tee kindlasti oma tähtsamatest failidest tagavarakoopiad. Alguses võta kasutusele arhiivid CD- või DVD plaatidel, kuid tunduvalt kindlam on kasutada välist kõvaketast või hoopis võrguketast!

ehk Digilemb teab omast elust, et mehed jäävad ikka lasteks, aga ajapikku muutuvad nende «mänguasjad» targemaks ja kallimaks. «Ja et olla päris sooneutraalne, siis olen tähele pannud, et sellised muutused on omased ka naistele,» selgitab ta ja tutvustab õhinaga oma «mänguasju», milleks on nutifon, peegelkaamera ja Mobiil-ID. Kauges digimaailma alguses, kus Juku PC oli kõva sõna ning dial-up ühenduste igapäevase kasutamiseni oli veel kümmekond aastat minna, nägi Digilemb juba digitulevikku. «Olen pea kogu elu tegelenud õpetamisega-koolitamisega ning seetõttu on välja kujunenud üks lihtne moto – puust ja punaseks,» muigab ta. «Muutvad tehnoloogiad, tulevad üha uuemad ja uuemad ning veelgi targemad seadmed, kuid kasutaja on tihti jäetud vaid suurte arvude ning tugeva turunduse meelevalda,» peab ta oluliseks kaitsta digitarklust jagades just nõrgemaid tehnotormlemises. «Koos digimaailma arenguga peame harima ka kasutajat targemaks, et neist muutustest täie raha eest rõõmu tunda.»

Kommentaarid