Kuidas (vana)vanematele arvuti kasutamist õpetada?


seeniorid.jpgVanematele või vanavanematele arvuti kasutamist õpetada ei ole väga lihtne. Õppimine võtab seenioritel veidi kauem aega kui noortel inimestel, sest arvutiga seotu on nendele täiesti uus maailm. Õpetamisel on võtmesõnadeks kindlasti kannatlikkus ning loogiline selgitamine. CNeti nõuandelehel on ära toodud mõningad kasulikud soovitused ning nõuandeid lisan ka omalt poolt. 

Oluline on mõista, et arvutid ja internet on seenioride jaoks tihtipeale uudsed ning tekitavad hirmu, sest nende kasutamine pole aastakümnete jooksul nö “käe sisse” harjunud. Keerulisem on õpetamine siis, kui vanemad inglise keelt ei oska, kuid ületamatuks takistuseks see ei ole. Sellisel juhul on mõistlik mõningad enimlevinud ekraanile ilmuvad teated ära tõlkida.  

Ära püüa muuta vanemate käitumismustreid
Sul võib tekkida kiusatus panna vanemaid arvutit kasutama täpselt nii, nagu sa ise seda teed. Kindlasti hoidu sellest. On väga tõenäoline, et vanematel on oma kindel põhjus, miks nad asju konkreetsel viisil teevad (harjumus, lihtsam meelde jätta). Kohanda enda käitumist vastavalt sellele, kuidas on nende arvutis asjad seatud ning kuidas vanemad tegevusi ette võtavad.

Kuula ja õpi ise ka
arvuti-kokku-jooksnud.jpgVäga võimalik, et su vanemad teevad arvutiga samu asju, mis sinaga, aga teistmoodi. Samuti võib juhtuda, et vanemad ka kutsuvad neid tegevusi teise nimega. Näiteks võib NETI.ee või Google tähendadagi su vanemate jaoks “internetti”, Microsoft Office võib tähendada su vanemate sõnavaras Wordi jne. Vähemalt esialgu püüa kohaneda vanemate arvutialase sõnavaraga ja nende õpetamisel kasuta seda isegi. Tasapisi soovitan siiski neile ka uusi termineid õpetada.  

Mida õpetada, millest alustada?
Soovitav on esmalt õpetada vanematele selgeks Windowsis orienteerumine ja õigete programmide ülesleidmine, printimine, tekstiprogrammi kasutamine ja loomulikult internetis surfamine ning e-posti lugemine. Kindlasti on oluline ka turvalisus (mitte avada võõraid kirju ja lehekülgi), mistõttu õpeta neid viirusetõrjet kasutama ja uuendama.

Soodsamate ja huvitavamate suhtlemisvõimaluste eesmärgil tasub proovida ka vanematele Messengeri ja/või internetitelefoni õpetamist. Edasi on mõistlik keskenduda juba nendele programmidele ja tegevustele, mis on konkreetselt neile huvipakkuvad või vajalikud. Näiteks võib paljudele olla oluline pilditöötluse tarkvara õppimine.

Õpeta sammhaaval, anna võimalus eksida
seenior2.jpg1. Vanemad võivad pidada tõhusamaks õppimisviisik konkreetse käitumismustri pähe õppimist. Ära püüa seda vägisi muuta, kuid proovi selgitada uusi asju nii, et need oleksid loogilises seoses. Anna vanematele võimalus neil endil seoseid lüüa. Loogika abil meelde jätmine on parem kui pähe õppimine.
2. Ära loobu õpetamisest, kui õpilasel mingi tegevus esimese-teise korraga välja ei tule. Võibolla oled õpetanud segaselt või kiirustades ja mõistlik on kogu protsess sammhaaval uuesti läbi käia.
3. Lase vanematel ise õpitud tegevust proovida. Ole nende kõrval ja lase nuputada ning meenutada, mitte vastata kohe küsimusele “kummale nupule ma nüüd vajutan?”. Kindlasti on oluline anda võimalus eksida, sest vaid nii ei taba neid tulevikus vale nupu vajutamisel paanika.   

Kirjuta juhendeid, mis aitavad üksi harjutada
1. Kirjuta vanematele juhendeid, et nad saaksid ka sinu eemalolekul harjutada ja spikerdada kui tegevus on meelest läinud.
2. Juhendi kirjutamist alusta algusest ehk tarkvara või interneti avamisest ja ole detailne. Kasuta lihtsaid eestikeelseid väljendeid. Kui muidu ei saa, joonista kasvõi õige nupu pilt juhendisse.
3. Kui muidu on tarkvarade eestikeelsed versioonid väga veidralt tõlgitud ja näiteks inglisekeelse Office`ga harjunud inimene satub segadusse, siis eakale algajale arvutikasutajale on hea installida koduarvutisse just eestikeelseid programme. Nii tunnevad nad end mugavamalt, julgemalt ja suudavad ka ise paremini loogilisi seoseid leida.
4. Kiida vanemaid edusammude eest. Võid ka ise põhjusega uhke olla, kui emalt või isalt esimese nende poolt saadetud e-kirja või MSN-teate saad.

Kui sinul hea Digitarga lugeja on häid nippe ja nõuandeid, kuidas kõige edukamalt vanemaealistele arvutikasutust õppida või kuidas seda sulle õpetati, jaga oma teadmisi artikli kommentaarides.

Allikas: CNet

ehk Võrgustuja, Digitarga looja ja toimetaja usub ja teab, et digitehnoloogiad aitavad meie igapäevatoiminguid lihtsamaks muuta, samas aitab digitehnoloogia täita aeg-ajalt tekkivaid ajalisi (ja mõnikord ka vaimseid) tühimikke meelelahutusliku või asjaliku sisuga. «Digitehnoloogia abil vahendatud kommunikatsioon ei asenda õnneks kunagi päris silmast-silma suhtlust inimestega, kes on olulised,» rõhutab ta. E-posti peab Võrgustuja meeletu tööalase ja ka eraelulise suhtluse kiirendajaks ja hõlbustajaks, et kõik ikka tehtud saaks. «Nutitelefon annab aga vabaduse liikuda ja olla samas olulistel hetkedel kättesaadav,» sõnab ta ja lisab, et eriti oluline on nutifon kriisisituatsioonide või kitsaskohtade operatiivsel lahendamisel. «Ma isegi ei julge ette kujutada seda ajakulu, mis mul oleks ametialases suhtluses, kui peaksin kõiki allkirju kuskil teenindustes andmas käima või paberpostiga saatma,» kiidab ta digiallkirjastamist. «Tean, et veel kümmekond aastat tagasi oli see reeglina nii, kuid see on üks kõige suuremaid mugavusi, mida ühe riigi kodanikule on võimalik anda.» Oma digitarklust jagab ta lihtsalt põhjusel: et inimestel oleks kõigist vidinatest, mida nad endaga kaasas kannavad või kodus hoiavad, ka praktilist kasu ja et see nende elukvaliteeti parandaks.

Kommentaarid