Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.
Allikas: Mattias Männi

Telia Võrguarenduse strateegia ja planeerimise osakonna juhataja ja 5G programmijuht Mattias Männi on seadnud eesmärgiks sel suvel läbida maailma üheks raskemaks võistluseks peetava Ironmani triatloni, mis esmakordselt toimub siinsamas Tallinnas. Loe edasi, et näha, kuidas ta selliseks katsumuseks valmistub ja milliseid seadmeid kasutab tehnoloogiamaailma ning selle trendidega nii hästi kursis olev inimene.

 

Lihtsustatult öeldes on Mattiase töö jälgida, kuhu liigub tehnoloogia ja tarbimine ning kuidas need koos arenevad ja meie elu paremaks muudavad. Kuigi tema töö üheks osaks on ka tulevikutrendide ettenägemine, siis möönab ta, et tegelikult kipume unustama, kui hea on meil juba praegu. Kiire internet või suurepärase kaameraga peopessa mahtuv telefon on vaid mõningad näited asjadest, mis veel 10 aastat tagasi olid kõike muud kui tavapärased.

 

Kuigi Mattias ei ole varem sellises mastaabis võistlust ette võtnud, ei ole ta siiski spordikauge inimene ning erinevad reketi- ja pallialad, murd- ja mäesuusatamine, jooksmine jms on igapäevaelusse kuulunud varemgi. Sporti teeb ta enda sõnul selleks, et end n-ö taaskäivitada ja mõtted igapäevastelt teemadelt eemale saada. Ta eelistab eelkõige kestvusspordialasid nagu jooksmine ja rattasõit, sest kui näiteks meeskonnamängude puhul on oluline olla mängus sees ja sellele keskendunud, siis joostes saab keskenduda endale ja mõelda mõtteid, mis muidu pähe ei tulekski. See on ka aeg, millal Spotifys uut muusikat avastada, mida siis enda playlist’idesse lisada.

 

“Minu parimad töised mõtted on tulnud ratta peal või joostes.” – Mattias Männi

 

Triatlonimaailmas päris võhik Mattias siiski ei ole, sest varem on ta läbi teinud Ironman 70.3 võistluse, kus distantsid on täpselt poole väiksemad (1,9 km ujumist, 90 km rattasõitu ning 21,1 km jooksu). Kui seni on ta oma nõrgimaks alaks pidanud ujumist, siis nüüd ees ootavate distantside puhul on hirmutavamad just rattasõit ja jooksmine, sest vahemaad on väga pikad ning kui nende jooksul mõni vana vigastus välja lööb, on eelnevast treeningust olenemata lõpuni pingutada veelgi raskem. Triatloni eesmärkide püstitamises on Mattias pigem vaoshoitud kui üleliia entusiastlik. Seda just seetõttu, et selliseid distantse ta varem läbinud ei ole ja võib juhtuda, et varasemast treeningplaanist olenemata läbib ta täispika maratoni ja 180 km rattasõitu esmakordselt just võistlusel.

Spetsiaalne toitumiskava Mattiasel puudub, kuid põhireegel on süüa mitmekesiselt. Vastupidiselt toitumiskavale on treeningkava see-eest üpris range. Kui enne Ironmani treenis ta omal käel, küsides aeg-ajalt nõu sõpradelt, siis praeguse kava on paika pannud tuntud triatleet Ain-Alar Juhanson, kellega suhtlemine toimub eestlaste loodud keskkonna Sportlyzer kaudu, kuhu kogu treeningkava kirja on pandud. Et oma elu veelgi lihtsustada, mõõdab Mattias kõiki oma treeninguid spordikellaga Garmin Fenix 5, kust liiguvad andmed lisaks Sportlyzeri keskkonnale ka rakendustesse Garmin Connect ja Endomondo. Nii ei ole tarvis manuaalselt treeninguid kirja panna või üles laadida ning ülilihtne on oma mõnusamaid treeninguid ka sõpradega jagada. Sõpradega jagamist peab Mattias oluliseks just emotsioonide edasiandmise ja motiveerimise pärast ja loodab, et mõni tema varahommikuse treeningjooksu ajal tehtud foto tõusvast päikesest magava linna kohal motiveerib teisigi varem ärkama ja hommikujooksuga alustama. Lisaks põhjalikule ettevalmistusele on ülioluline ka korralik varustus. Näiteks spetsiaalselt jalgade järgi tehtud ortopeedilised jooksutallad säästavad pikematel distantsidel jalgu ning elektroonilise käiguvahetusega jalgratas teeb käiguvahetuse täpsemaks ja kiiremaks ning rattasõidu turvalisemaks. Rattatreeningute täpsemaks mõõtmiseks kasutab Mattias nii võimsusemõõtjat kui ka kadentsiandurit, millest esimene võimaldab numbritesse panna mõlema jala väljundvõimsuse ning teine pedaalimissageduse eesmärgipärases vahemikus hoida. Jooksutehnikat ja basseinis läbitud vahemaad suudavad analüüsida nii Garmin Fenix 5 kui ka varem kasutusel olnud Polar V800.

 

Garmin Fenix 5 spordikella kasutab Mattias oma treeningute jälgimiseks peamiselt seetõttu, et see suudab üles tähendada teiste seas ka kõik triatlonialad ehki jalgrattasõidu, jooksmise ja ujumise. Sisseehitatud GPS mõõdab kiirust, distantsi, kõrgusemuutusi ning jälg jääb maha ka kaardile. Lisaks toetab kell pulsivööd, mis mõõdab pulssi oluliselt täpsemalt kui optilised pulsilugejad, mis töötavad veresoonte läbivalgustamise põhimõttel ja mille tulemus sõltub naha temperatuurist ning sellest, kui hästi kell vastu nahka on surutud. Turult võib leida ka pulsimõõtjaid, mis on integreeritud kõrvaklappide sisse, et ujumise ajal saaks kuulata muusikat ja jälgida oma pulssi, kuid need on samuti optilised ja ei pruugi tõsisemale huvilisele piisavalt täpseid numbreid näidata. Ujumiseks on hea kasutada pulsivööd ja triatlonikombet, mis takistab vööd paigast nihkumast ja selle kenasti vastu rinda hoiab.

 

Varem kasutusel olnud spordikella Polar V800 vahetas Mattias välja peamiselt huvi pärast, et näha, kuidas erinevad tootjad sarnastele probleemidele ja väljakutsetele lähenevad. Selliseid vahetusi võtab Mattias tehnoloogiahuvilise inimesena aeg-ajalt ette ka oma telefonidega, liikudes paariaastaste vahedega Androidi opsüsteemi kasutavale telefonile ja tagasi iOS-ile. Seadmetest, mis Mattiasel enamasti alati kaasas on, toob ta välja ka lisaakud, sest nii ohtra kasutamise puhul ei pea seadmed enamasti õhtuni vastu ja kui puudub võimalus seinakontaktist lisavurtsu saada, laeb seadme hoo pealt täis ka korraliku mahutavusega akupank.

 

Täispikaks triatloniks valmistumine eeldab pikki tunde treeningutel ja sellest tulenevalt on ülioluline olla töö, kodu ja treeningute vahel ajaga laveerimisel võimalikult tõhus. Üheks suuremaks abiliseks on sünkroniseeritud kalender, mis koondab telefoni kokku kõik töö- ja eraasjad. Nii tuleb teavitus meilile ka näiteks lasteaiaürituste kohta, mille abikaasa on kalendrisse lisanud ja Mattiasele saatnud. Kui mingid asjad kattuvad, siis see peabki nii olema või vastupidi, näitab aegsasti, et tuleb mingid asjad ümber mängida. Mattias tõdeb, et kiire elutempo ei võimalda tal enam nii tihti tegeleda pallimängude või muude meeskonnaspordialadega, sest neid ei saa ta oma graafikusse planeerida nii, nagu saab jooksmist, rattasõitu vm. Kuna oma nädala treeningplaani teab ta ette üsna täpselt, saab vajadusel ratta või jooksuriided kaasa võtta ka näiteks pere väljasõitudele ning trenni kuskil mujal ära teha. Ajaplaneerimise taset näitab seegi, et rattatrenn on ära tehtud isegi kontori kabinetis, samuti on peetud ka mitu kasulikku telefonikõnet pikematel jooksutreeningutel, kus tempo on väiksem ja pulss aeglasem.

 

Sotsiaalmeediat selle klassikalises mõistes Mattias ei kasuta ehk Facebookist teda ei leia, kuigi tal on konto olemas. Seda just parema ajakasutuse pärast, kuna kogu tutvusringkonna toodetavat infohulka ei jõuaks niikuinii tarbida. Seetõttu jälgib Mattias ainult endale huvipakkuvaid restorane, üritusi jms, et olla kursis vaid kõige olulisemaga, mis võimaldab kõigest mõnekümne sekundiga üle käia kogu oma uudisvoo.

 

Olenemata tihedast graafikust võtab Mattias seda kõike naudinguga ning armastab asju ette plaanida. Kui mõtled mitu sammu ette, jõuad teha rohkem kõike, mida soovid. Triatlonikatsumust näeb ta pisut isegi oma põhitöökoha pikendusena, et saada veelgi paremat aimu sellest, kuidas me tehnoloogiat tarbime ja kuidas see meid mõjutab.


Tule ja ela Mattiasele ja teistele võistlejatele kaasa 4. augustil Tallinnas.
Võistlus algab 3,8 km pikkuse ujumisdistantsiga Lennusadama juurest, jätkub 180,2 km pikkuse rattasõiduga mööda põhjarannikut ning lõpeb 42,2 km pikkuse maratoniga Tallinna kesklinnas finišiga Vabaduse väljakul. Mattiase ja teiste Telia triatleetide treeninguid ja emotsioone saad ka ise jälgida, vaadates Instagramis hashtag’i #heaeeskuju. Kui eelneva loo põhjal tekkis tunne ka ise triatloni proovida, siis portaal  http://dcrainmaker.com/ aitab kurssi viia kõikide spetsiifiliste uudiste ja seadmetega. Raja peal kohtume!

 

ehk digitaavi sai oma hüüdnime täiesti juhuslikult. "Kuid see sobib mulle," on ta sellega nüüdseks juba harjunud. "Kõik digitehnoloogiaga seonduv peab olema lihtsasti arusaadav, mugav kasutada ning märkamatult minu igapäevaelusse sobituma," räägib Digitaavi. "Telefon, sülearvuti ning Google-kalender on minu igapäevased abimehed ja assistendid, milleta ma oma elu enam ette ei kujuta. Kohtumised, trennid, puhkused – kõik on kirjas kalendris, mis omakorda on kõikide seadmete vahel sünkroniseeritud." Digimaailmaga sai DIgitaavi põgusalt tuttavaks juba ligi 15 aastat tagasi kooli arvutitunnis oma esimest e-posti kontot luues. "Suurem huvi tekkis aga esimese nutitelefoniga, milleks oli HTC Wildfire, mis oma tehnilistelt näitajatelt kuigi võimekas telefon ei olnud, sest näiteks Instagram seal tööle ei hakanudki," meenutab Digitaavi, nägu muigel. Paljudele kõlab sõna “digi” Digitaavi sõnul hirmutava ning halvaendelisena. "Minu eesmärk on tuua inimesed, kes võib-olla seni selle maailmaga kokku puutunud ei ole, lähemale teenustele, tehnoloogiatele ning vidinatele, millest neile igapäevaelus kasu tõuseks." Digitaavi kirjutab uudiseid teemadel, mis talle endale huvi pakuvad. "Üritan seda teha keeles, mis on arusaadav kõigile."

Kommentaarid