Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Internetiavarused on täis pahatahtlikke programme, viiruseid ja petuskeeme, mis võivad pahaaimamatu internetikasutaja kerge vaevaga konksu otsa tõmmata. Selleks, et internetti turvalisemalt kasutada, tasub meeles pidada mõningaid näpunäiteid.

Põhitõed

Kui kahtled, siis kustuta ära

Pahavara ning erinevad skeemid andmete varastamiseks muutuvad järjest targemaks ning kui e-postile saabub kahtlane kiri, mille päritolu sa ei tea, siis targem on kirja mitte avada ja see otse prügikasti saata. Kui siiski oled kahtlase meili avanud, siis kindlasti tuleks vältida kaasas olevate manuste või linkide avamist.

Kui meil suunab sind mingile kodulehele, kus sul konto on olemas, siis pigem kasuta lehele liikumiseks aadressiriba ning logi sinna sisse oma paroolidega.

Tee regulaarselt tarkvarauuendusi

Lülita sisse automaatne tarkvaravärskendamine nii oma telefonis, tahvelarvutis kui ka süle- ja lauaarvutis. See tagab, et kõik värskeimad turvavärskendused on sinu seadmes alati olemas.

Mõtle enne, kui tegutsed

Internetis surfates ole eriti tähelepanelik pakkumiste suhtes, mis nõuavad kohest tegutsemist, küsivad personaalseid isikuandmeid või on lihtsalt liiga head, et olla tõsi.

Tasuta lõunaid ei ole olemas.

Privaatsussätted

Endast liigse informatsiooni jagamine sotsiaalvõrgustikes nagu Facebook ja Google on oht, mis võib kahjustada nii sinu mainet kui ka isiklikku vara. Kui oled harjunud kõike jagama – kohti, kus oled käinud või oled praegu, millist marsruuti pidi õhtuti jooksed, ning see kõik on lisaks sinu sõpradele nähtav ka inimestele, keda sa ei tunne, siis on oht, et seda infot kasutavad ära inimesed, kes su maja sinu Egiptuse-reisi ajal tühjaks teevad.

Samuti võivad sinu enda või sinu sõprade poolt ajajoonele lisatud pildid mõnest rajust peost mõjuda negatiivselt olemasolevale või potentsiaalsele tööandjale. Ebameeldivate olukordade vältimiseks vaata üle oma privaatsussätted nii Facebookis, Google’is kui ka teistes võrgustikes, millega oled liitunud. Privaatsussätete muutmiseks on tavaliselt lisatud valik seadete menüüsse.

Facebook
Facebook

“Küpsiste” blokeerimine

“Küpsisteks” kutsutakse andmeid, mida veebilehe külastamisel sinu arvutisse salvestatakse. See võib sisaldada infot, millal viimati sellel veebilehel käisid, mis on sinu kasutajanimi ning teadmist, kas sind peaks automaatselt sisse logima.

Kuigi see võib olla mugav, et ei pea alatasa oma kasutajanime ja parooli veebilehele sisestama, võib see siiski olla kahjulik, kui sinu arvutit kasutavad ka teised inimesed. “Küpsiste” blokeerimiseks võid kasutada näiteks AdBlock Plus’i või uBlock’i.

Ära hoia kõiki mune ühes korvis

Paljud veebilehed pakuvad uue konto registreerimiseks võimalust ühendamiseks sinu Facebooki või Google’i kontoga. See tähendab, et sisselogimiseks saad kasutada samu paroole või kui juba oled ühte keskkonda sisse loginud, logitakse automaatselt sind sisse ka teise.

Taas – mugav lahendus, mis vähendab trükkimise vaeva, kuid juhul, kui peaksid kaotama kontrolli oma Facebooki konto üle, kaotad kontrolli ka kõikide teiste keskkondade üle, mis sellega ühendatud on.

Avalikud wifid, tulemüürid ja viirusetõrjed

Avalikud wifi-võrgud

Kasuta võimalikult vähe avalikke wifi-levialasid (ilma paroolita wifi-d), kuna nende kaudu võidakse sinu nutiseadmesse üsna lihtsa vaevaga sisse murda. Kui su kodusel wifil ei ole veel tugevat parooli, siis viimane aeg on see sinna lisada. See suurendab sinu privaatsust ning hoiab ära n-ö wifi-vargad, kes sinu makstavat internetti kõrvalkorterist tasuta kasutavad.

Tulemüürid

Kasuta tulemüüre, mis hoiavad ära tahtmatu internetiliikluse sinu seadmes. Tavaliselt on need juba operatsioonisüsteemi sisse ehitatud, kuid vahel lülitavad kasutajad neid ise ka välja. Vaata üle seadistused operatsioonisüsteemides Windows 10 ja Mac OS X.

Viirusetõrjed

Lisaks olemasolevale tulemüürile on alati hea idee kasutada ka viirusetõrjeprogramme. Neid on saadaval nii tasuta versioone (AVG Free) kui ka tasulisi (Elioni Arvutikaitse).

Tasulistele versioonidele tulevad uute viiruste tõrjeks loodavad uuendused kiiremini ning neis ei kuvata reklaame tasulise versiooni soetamiseks.

Tugevamad paroolid

Paroolide loomisel tuleks vältida loogiliselt ennustatavaid paroole nagu eesperekonnanimi123 või 0000 ning mõelda tuleks parool, mida pahalane ära ei arva. Mõtle välja suvaline sõna (nätieks sügistuul), asenda osa tähti numbritega ja täpitähed võõrtähtedega (syg1stuul) ning lisa parooli mõni suurtäht (syg1Stuul).

Kuna telefonide ekraanil olev mustus jätab tihti sinu joonistatud mustri ekraanile nähtavaks.

Sama lugu kehtib nutiseadmete ekraanilukkudega. Ekraanile joonistatavad mustrid on alati vähem turvalised kui pin-koodid või sõnalised paroolid, kuna telefonide ekraanil olev mustus jätab tihti sinu joonistatud mustri ekraanile nähtavaks. Kui siiski paned oma ekraanilukuks mustri, võta seadetest maha nähtav muster, et näpuga mustrit joonistades ei tekiks ekraanile rohelist joont, mis kinnitab mustri õigsust. Väldi samade paroolide kasutamist mitmes kohas, kuna ühe parooli kaotamisega kaotaksid sellisel juhul kontrolli mitme keskkonna üle.

Surfa teadlikult

Aeg-ajalt kustuta oma internetiajalugu (Chrome’i kasutades saab seda teha lehe ülemises paremas nurgas asuva menüü kaudu). Kui sa ei kasuta enam oma Facebooki või Google’i postkasti, siis logi neist välja ning ära hoia neid brauseri vahelehtedel avatuna. Kui ülaltoodu ei ole sinu privaatsuse kaitsmiseks siiski piisav, võid internetis käimiseks kasutada ka spetsiaalset brauserit Tor, mis ei avalikusta sinu asukohta ega lehitsemisharjumusi.

Ettevõtted nagu Google koguvad sinu andmeid (sugu, vanus, asukoht jms), et kuvatavad reklaamid oleksid võimalikult personaalsed. Sama kehtib paljude teiste veebikeskkondade kohta ning kuigi me tavaliselt ei loe registreerumisel näidatavat privaatsuseeskirja, siis kahju see kindlasti ei teeks, kui teaksime, milliseid andmeid meie kohta kogutakse ning kellega neid jagatakse.

Vaata uuesti: Digitark LIVE Eesti Interneti Päevalt

Teema: Vabadus ja vastutus internetis

 

Allikas: 7 ways to protect your privacy on the internet

 

ehk digitaavi sai oma hüüdnime täiesti juhuslikult. "Kuid see sobib mulle," on ta sellega nüüdseks juba harjunud. "Kõik digitehnoloogiaga seonduv peab olema lihtsasti arusaadav, mugav kasutada ning märkamatult minu igapäevaelusse sobituma," räägib Digitaavi. "Telefon, sülearvuti ning Google-kalender on minu igapäevased abimehed ja assistendid, milleta ma oma elu enam ette ei kujuta. Kohtumised, trennid, puhkused – kõik on kirjas kalendris, mis omakorda on kõikide seadmete vahel sünkroniseeritud." Digimaailmaga sai DIgitaavi põgusalt tuttavaks juba ligi 15 aastat tagasi kooli arvutitunnis oma esimest e-posti kontot luues. "Suurem huvi tekkis aga esimese nutitelefoniga, milleks oli HTC Wildfire, mis oma tehnilistelt näitajatelt kuigi võimekas telefon ei olnud, sest näiteks Instagram seal tööle ei hakanudki," meenutab Digitaavi, nägu muigel. Paljudele kõlab sõna “digi” Digitaavi sõnul hirmutava ning halvaendelisena. "Minu eesmärk on tuua inimesed, kes võib-olla seni selle maailmaga kokku puutunud ei ole, lähemale teenustele, tehnoloogiatele ning vidinatele, millest neile igapäevaelus kasu tõuseks." Digitaavi kirjutab uudiseid teemadel, mis talle endale huvi pakuvad. "Üritan seda teha keeles, mis on arusaadav kõigile."

Kommentaarid