Hea autoreisi planeerimisel tasub veebis olevad abivahendid enda kasuks tööle panna. Näiteks on abi Puhka Eestis lehel olevast Reisiplaneerijast. Allikas: ekraanipilt puhkaeestis.ee lehelt

Kuidas plaanida autoreisi nii, et tee peal ka midagi näeks? 0



Tehnoloogia areng on mõjutanud meie igapäevaseid harjumusi ning kasutuskogemust. Nutiseadmete massiline levik on saatmas igavikuteele kunagi väga populaarsed autonavigaatorid. Kui parematel aegadel olid Beckeri, Garmini ja TomTomi seadmete müüginumbrid Eestis üle 1000 seadme kuus, siis nüüd on nende asemele astunud autodesse integreeritud navisüsteemid või nutitelefonid oma tarkade ja kasulike rakendustega. Google Maps, Waze, Here Maps – kui vaid loetleda erinevates nutiseadmete operatsioonisüsteemides laialt levinud rakendusi.

Ainult et kõik need nutikates abimeestes olevad rakendused on mõeldud liikumiseks punktist A punkti B, lubades ka vahelepõikeid punkti C ja punkti D näol. Elik need rakendused oskavad leida kiiremat, lühimat või optimaalsemat teekonda mööda autoteid, et muretult kulgeda punktist A punkti B.

Ja kõik see kaunis ja huvitav, mis plaanitud teekonna äärde jääb, on reaalses elus plaanimatu. Või ehk siiski mitte.

Huvipunktide leidmise keerukus ja riskid

Kõikides kaardirakendustes võib leida tuhandeid huvipunkte (POI) riigi kohta, kus viibid turistina. Olgu nendeks siis lisaks bensiinijaamadele ja söögikohtadele näiteks kaunid merevaated, muuseumid, vaatetornid või lihtsalt matkarajad. Teades nende nimesid, on võimalik plaanida teekond just neist punktidest lähtudes.

Kaardirakendused nagu Waze aitavad hästi jõuda ühest punktist teise ning leida huvipunkte, kuid reisi planeerimise etapis jääb rakendustest siiski väheks. Allikas: Waze.com
Kaardirakendused nagu Waze aitavad hästi jõuda ühest punktist teise ning leida huvipunkte, kuid reisi planeerimise etapis jääb rakendustest siiski väheks. Allikas: Waze.com

Alternatiivne võimalus on liikuda ühest linnast teise ja anda tööd kõrvalistuja silmadele, et see hoolega tähele paneks teeäärseid pruune osutusviitasid, mis meid ühe või teise vaatamisväärsuse juurde viivad. Ja siis loota hea õnne peale, et ei oleks tegemist esmaspäeva või teisipäevaga, mil mõningatel muuseumidel meeldib pidada külastajatevaba päeva.

Mis siis ikkagi tagab nauditava ja maksimaalselt huvitava autoreisi, kus peale rataste alla kaduva asfaldilindi ja akendest mööda vuhavate külakeste midagi nii hingele kui ka vaimule lisa saaks? Vaatame Eestis reisimise näitel, millised allikad planeerimisel abiks on.

Tee eduka autoreisi jaoks arvutiga eeltööd

Nüüd unustame kogu eelnevalt kirja pandud jutu autonavidest ning nutiseadmete rakendustest, kes suudavad meid küll õigel ajal juhendada pöörama vasakule ja vajadusel paremale, kuid esmalt tuleb ära teha suur eeltöö.

Alustame ettevalmistava osaga reisiks.
 Igal reisil on oma alguskoht ja kindlasti ka kaugeim sihtkoht. Olen paaril aastal võtnud ette automatkad piki Eesti piiri, põhimõttel, et seal, kus eelmisel aastal pooleli jäime, on järgmise aasta reisiplaanides alguspunkt. Nii jõudsime esimesel aastal Tallinnast startides kolmanda päeva lõunaks Linnamäele ning järgmisel aastal sealt kolm päeva rahulikult edasi liikudes Audrusse. Ning kolmandal aastal Vastseliinasse.

Abiks on Google Maps, valdade kodulehed ja turismiinfosaidid

Üheks kindlaks abimeheks on hea ja korralik ülevaatlik kaart, mida kodus arvuti taga istudes kasutada. Julgen soovitada Google Mapsi kaarti: seal tekivad veidi suuremas mõõtkavas teekonda plaanides ning kaarti sirvides kaardile ka huvipunktid.

Kui kaarti paraja suurendusega kasutada, ilmuvad ühtäkki silma alla ka huvipunktid ja vaatamisväärsused. Allikas: Google Maps
Kui kaarti paraja suurendusega kasutada, ilmuvad ühtäkki silma alla ka huvipunktid ja vaatamisväärsused. Allikas: Google Maps

Teiseks oluliseks abimeheks on osutunud läbitavate linnade ja valdade kodulehed, kus peagu kõigil leidub täpsemat infot külalisele nii vaatamisväärsuste, majutuse kui ka söögikohtade osas. Kes siis veel omakandi vaatamisväärsusi ning mugavaid majutuskohti ja maitsvaid söögipaiku kiidab kui mitte kohalik vald ise.

Heaks abimeheks reisi planeerimisel on valdade ja linnade kodulehed, kus eraldi lehekülg just turistidele-matkajatele. Lisaks vaatamisväärsustele leiab sealt väärt infot nii turismitaludest kui söögikohtadest.. Allikas: Noarootsi valla koduleht
Heaks abimeheks reisi plaanimisel on valdade ja linnade kodulehed, kus on eraldi lehekülg just turistidele-matkajatele. Lisaks vaatamisväärsustele leiab sealt väärt infot nii turismitaludest kui ka söögikohtadest. Allikas: Noarootsi valla koduleht

Kolmandaks kohaks, kus vähemalt Eesti-reisi plaanimiseks infot leida, on Puhka Eestis veebileht!

Boonusena leiab sealt Reisiplaneerija, mille abil saab kasutusele võtta eelnevalt salvestatud reisiplaanid – Põhjarannik, Eesti saared või kui need ei sobi, saab paari hiireklikiga vastavalt oma aktiivsusele ning hobidele koostada isikliku reisiplaani.

Kui ise ei viitsi hiirega oma eelistusi klikkida, saab vasakult valida juba valmis reisiplaani, kus kirjas nii teepikkus, orineteeruv aeg kui kohad, mida kindlasti tasub külastada. Allikas: Puhka Eestis Reisiplaneerija
Kui ise ei viitsi hiirega oma eelistusi klikkida, saab vasakult valida juba valmis reisiplaani, kus kirjas nii teepikkus, orienteeruv aeg kui ka kohad, mida kindlasti tasub külastada. Allikas: Puhka Eestis Reisiplaneerija

Paberatlas on jätkuvalt reaalselt abiks

Neljandaks soovitan garaažist või kapinurgast üles otsida Regio või EOMAP-i teede atlas. Teekonda plaanides ning lehelt lehele edasi liikudes jäävad silma need toredad tingmärgid, mis tähistavad mingit hoonet, kirikut, looduskaitseala või muud vaatamisväärsust, mida reisil kohapeal lähemalt uurida.

Kui igapäevasest kasutusest on paberatlased peaaegu kadunud (v.a vanakooli mehed), siis reisi plaanimisel on neist suur kasu. Igaks juhuks tasub pilk peale heita atlase valmimisaastale, sest igal aastal lisandub kümneid turismitalusid ning uusi söögikohti.
 Regio pakub lisaks Eesti paberkandjal teedeatlasele (2014/2015) ka kogu Baltikumi hõlmavat paberatlast (2015) ning kaugemaid paiku ihkavale rännumehele Euroopa teedeatlast (2014).

Paberkaardi lugemisel peab kasutama korraga mitut lehekülge. Kaardilehelt leiad tingmärgid ning registrit uurid, mis selles kaardiruudustikus huvitavat leidub.. Allikas: Regio  atlas
Paberkaardi lugemisel peab kasutama korraga mitut lehekülge. Kaardilehelt leiad tingmärgid ning registrit uurid, mis selles kaardiruudustikus huvitavat leidub.. Allikas: Regio atlas

EOMAP-i värskeim Eesti teede atlas on aastast 2014, lisaks on võimalik osta neilt nii Euroopa riikide kui ka suuremate linnade paberkaarte. Kaartidelt leiad kõik olulisemad vaatamisväärsused, erinevad asutused, transpordiga seotud info ja palju muud. Voldikkaardi tagaküljel on ära toodud näiteks vaatamisväärsuste nimed ja erinevate maakondade kaartidel on lisaks ka maakonnakeskuste kaardid.

Nutiseadmega navigeerimine aitab plaani ellu viia

Kui eeltöö reisi paremaks õnnestumiseks on tehtud, jääb üle leitud ning kindlasti soovitud külastuspaigad kirja panna ning pöörata pilk uuesti oma nutikate seadmete poole, et kasutada neid vastavalt plaanile punktist A punkti B liikudes. 
Aga alati tasub silmad lahti hoida ning mõelda oma peaga, sest vahepeal võib olla tee äärde tekkinud veel pruunikaid viitu, mis esmasel planeerimisel kahe silma vahele jäid.

Pea meeles: mõnusa ja avastusterohke matka õnnestumiseks tee ära põhjalik eeltöö, hoia sõidu ajal silmad lahti ning ära karda oma peaga mõtlemist, kui „tark mees“ pardal teise suunda kipub juhatama.

 


Autorist

Heigo Ensling

Heigo Ensling

ehk Digilemb teab omast elust, et mehed jäävad ikka lasteks, aga ajapikku muutuvad nende «mänguasjad» targemaks ja kallimaks. «Ja et olla päris sooneutraalne, siis olen tähele pannud, et sellised muutused on omased ka naistele,» selgitab ta ja tutvustab õhinaga oma «mänguasju», milleks on nutifon, peegelkaamera ja Mobiil-ID. Kauges digimaailma alguses, kus Juku PC oli kõva sõna ning dial-up ühenduste igapäevase kasutamiseni oli veel kümmekond aastat minna, nägi Digilemb juba digitulevikku. «Olen pea kogu elu tegelenud õpetamisega-koolitamisega ning seetõttu on välja kujunenud üks lihtne moto – puust ja punaseks,» muigab ta. «Muutvad tehnoloogiad, tulevad üha uuemad ja uuemad ning veelgi targemad seadmed, kuid kasutaja on tihti jäetud vaid suurte arvude ning tugeva turunduse meelevalda,» peab ta oluliseks kaitsta digitarklust jagades just nõrgemaid tehnotormlemises. «Koos digimaailma arenguga peame harima ka kasutajat targemaks, et neist muutustest täie raha eest rõõmu tunda.»

Autori teised artiklid

Kommentaarid