Telefonid kukuvad – tualettruumi, kraanikaussi, järve. Veel saavad nad vett, mis sajab taevast. Tuul ja vihm pole meil haruldased nähtused.

 

Tõenäoline on, et sa tead kedagi, kes hüppas veekogusse, telefon taskus. Viise, kuidas telefon mõne vedelikuga kokku võib puutuda on vähemalt mitusada. Peale esimesest ehmatusest toibumist hakkad sa ilmselt kõiki nuppe vajutama, seadmele peale puhuma või fööniga seda kuivatama.  Kuigi kõik need taktikad on kindlasti mõeldud heaga, siis on need kahjuks täiesti valed.

 

Mida siis teha, kui nutitelefon on saanud veekahjustusi?

 

Kõigepealt tõmba esimesel võimalusel telefon veest välja, olgu see siis basseini põhjas või vetsupotis. Mida kauem telefon vees liguneb, seda suuremaid kahjustusi saab.

Kui nutisõber on vedelikust päästetud, siis tuleks see kohe välja lülitada. Hea õnne ja piisavalt kiire tegutsemise korral õnnestub seade lühisest päästa.

Seejärel – väga oluline – ära föönita ega pista telefoni ahju. Kuumus võib tundlikku elektroonikat jäädavalt kahjustada. Tuleks hoopis teha kiire tõmme puhta lapiga, et hoida ära vee voolamine portidesse. Kui on näha, et vedelik on pääsenud korpuse vahele, siis võib ettevaatlikult pihustada veidi kompresseeritud õhku. Kindlasti jälgida, et ei pihustaks vett sügavamale telefoni sisemusse.

Kõige levinum, peaaegu antiiksena kõlav müüt on telefoni päästmine riisi sisse matmise näol. Keegi ei tea, kust riisimeetod pärit on, kuid vähem kui kuu peale esimese iPhone’i väljatulekut 2007. aastal, soovitati seda juba foorumites kui päästvat tehnikat. Kindlasti oli see olemas juba varem.

Riisitehnikat on proovitud ka teaduslikumalt testida, mõningatel andmetel aitab see niiskust vähendada ööpäeva jooksul kolmteist protsenti. Üks teine test selgitas välja, et riis oli kehvem niiskuseimaja, kui kassiliiv, kuskuss ja kaerahelbed. Kui pole just soovi teha suuri väljaminekuid, siis tõenäoliselt parim variant on jätta telefon lihtsalt riiulile kuivama.

Ilmselt riisitriki püsimine seisneb selles, et see kõlab õigesti. Ja kui vahel telefon peale riisis hoidmist tööle hakkab, siis see justkui tõestab selle meetodi pädevust, kuigi me ei tea, kas lihtsalt õhu käes kuivades oleks tulemus erinev olnud. Telefonisõltlastena on meil muidugi väga raske 24 või 36 tundi ilma hakkama saada. Pannes seadme riisi sisse teatud ajaks kuivama on võib-olla kiusatus seda sisse lülitada väiksem, kuid teaduslikku alust sel pole.

 

 

 

ehk Digimon usub, et digitehnoloogia on vahend nagu pintsel, mis ei tee iseenesest targemaks või lollimaks, aga läbi mille on võimalik palju ära teha. "Cool oleks, kui kõik on võrgus, aga samas jääks võimalus ennast lahti ühendada." Tema peamisteks töövahenditeks on Open Office, e-mail ning muidugi klaviatuur. Digimoni digitaalsed väljakutsed algasid Tamagotchi Eestisse jõudmisega, usub ta ise. "Tulevik on digi ja tarkus ning arukas tegutsemine on igal ajal kasuks," rõhutab ta.

Kommentaarid