Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Kuidas osta füüsiliselt vastupidavat sülearvutit (I osa)?


ekraanitu.jpgUue sülearvuti ostmisel räägitakse valimiskriteeriumitena sageli arvuti tehnilistest näitajatest. Protsessori võimsus, videokaardi tüüp, aku mahutavus ja palju muud tegurid on ostuotsuse tegemisel kriitilise tähtsusega. Paraku pole see aga kõik, mida laptopi valikul jälgida tuleks. Selles artiklis on juttu rüperaalide füüsilisest vastupidavusest ja ehituskvaliteedi kontrollimisest enne ostu. Eesmärgiks on seejuures ikka, et ostetud sülearvuti kestaks võimalikult kaua ja selle kasutamine oleks võimalikult mugav.

Ekraan püsigu kindlalt paigal
Üks sülearvutite nõrgemaid kohti on ekraan koos kogu konstruktsiooniga, mis seda paigal hoiab. Probleemsemateks kohtadeks on siin ekraani tagakülg ja hinged.

hingetu.jpg

Tugeva korpuse äratundmine on lihtne – selleks tuleb kergelt vajutada ekraani tagakülje keskosale, kui ekraan on kinnises asendis. Kui korpus vajub kerge surve all läbi rohkem kui paar millimeetrit, võib see kujuneda ekraanile ohtlikuks. Seda loomulikult juhul, kui arvutit mobiilse töövahendina kasutada.

Testi hingede vastupidavust
Hingede kontrollimiseks tuleks ekraan panna tavapärasesse tööasendisse ning arvuti põhiosa paigal hoides sõrmedega kergelt ekraani ülaäärt survestada. Kui seejärel näpud kiirelt üle ekraani ääre ära tõmmata, ei tohiks uue arvuti ekraan eriti väriseda ega loksuda. Peaks aga selguma, et ekraani hingedes on n-ö lõtk, on tõenäoline, et need kaua vastu ei pea.

Kehvade hingedega arvutil on raske töötada, sest ekraan ei püsi asendis, kuhu te selle lükanud olete. Autos, bussis või ükskõik mujal, kus puudub stabiilne tööpind, on nõnda aga väga keeruline arvutit kasutada, sest iga väiksema raputuse peale väriseb silme ees ka ekraan. Ajaga kuluvad hinged aga veel ning ühel hetkel ei pruugi ekraan ilma välise abita üldsegi püsti püsida.

Materjalid peaks ka silmale kvaliteetsed tunduma
Järgmiseks oluliseks punktiks arvuti ehituskvaliteedis on korpuse materjalid. Kuna kallimad toormed tähendavad kallimat arvutit, vähendatakse laptopide hinda ka materjalide kaudu. Kehv materjal aga kulub kiiresti ning on ka füüsilistele mõjutustele hapram.

nurk.jpg

Nõnda võib eriti n-ö säästuarvutite omanikelt kuulda lugusid, kuidas masina korpuse küljest on ära tulnud üks või teine vidin. Hullem veel, kui kestast on väikeste põrutuste tagajärjel ära murdunud terved tükid. Kõige hellemateks kohtadeks on seejuures kõikvõimalikud nurgad.

Et selliseid murdumisi – mis muuhulgas võivad tähendada ka garantii kehtetuks tunnistamist – vältida, tasub korpuse materjale nii silmaga vaadata kui käega katsuda. See ei anna kindlasti täit tõtt, kuid kvaliteetsemad materjalid on enamasti ka tajudele äratuntavalt mugavamad ning meeldivamad.

Väljaulatuvad osad on õrnemad
tagant.jpg

Mõelda tasub ka sellele, kas vaadeldaval mudelil on väljaulatuvaid osi. Olgu see suurema aku tagaosa või mõni disainieripära – kui see ulatub korpuse kastist silmapaistvalt välja, on see potentsiaalne koht füüsilisteks kahjustusteks.

Näiteks minu sülearvutil on aku, mis ulatub tagaküljelt ligi kolm sentimeetrit välja. Ehkki see on küllalt kindlalt fikseeritud ega sega, selgus umbes kuus kuud pärast arvuti ostmist, et arvuti transportimisega on hakanud kuluma aku lukustused. Aasta pärast ostmist loksus sülearvuti aku juba mitmeid millimeetreid. Mida aeg edasi, seda suuremaks selline lõtk muutub, kuni saabub murdepunkt ning mõni detail puruneb lõplikult.

Need on vaid mõned asjad, millele arvutiostmisel tähelepanu võiks pöörata. Sama temaatikat jätkan oma järgmises postituses, kus tuleb juttu portide paigutusest, disainieripäradest ja sülearvuti jahutussüsteemidest.

ehk Digikala eeldab, et digitaalsed vidinad peavad tõstma elukvaliteeti ja aitama iga päev midagi paremini ning kiiremini teha. Olgu vidinatest abi kodus, tööl või treeningradadel. 12 aastasena hakkas ta sõprade juures arvutimänge mängima ja selle käigus sai ka nii mõndagi muud arvutitest selgeks õpitud. «Paar aastat hiljem oli esimene enda koduarvuti juba süsteemselt üles ehitatud ja pärast seda on mu digiahnus ainult kasvanud,» selgitab ta. Digividinate ja kõikvõimalike tarkvaradega tegeleb ta igapäevaselt ka praegu. Täna peab ta lahutamatuks elu osaks tarka telefoni, mis kõik vajalikud rakendused ja seadmed – näiteks e-post, tervisejälgijad, digiallkirjastamine ja navigatsiooniseade – üheks juhtmevabaks tervikuks kokku seob ja eraldiseisvaid vidinaid asendab. «Selles suhtes on nutitelefon uskumatu masin, et mul on sahtlites erinevaid seadmeid ja kaableid paari aastaga ikka kordades vähemaks jäänud,» pajatab Digikala õhinaga. «Digitargas jagangi oma parimaid kogemusi,» lisab ta. «Heade lahenduste kõrval on saadaval ka kohutavas koguses kesiseid ja nende kõigi läbitöötamist ei soovita küll kellelegi.»

Kommentaarid