Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Kuidas on tekkinud tänapäevane arvutikasutuse loogika? II osa


KasutajaliidesTäna jätkame arvutite kasutajaliideste kujunemislooga ning nagu lubatud, selgitame ja jagame näpunäiteid arvuti lihtsamaks kasutamiseks. Eelkõige püüame välja tuua loogika, mis on ehitatud “akende” kasutamise ümber, andmaks ülevaate asjadest aru saamiseks ka tavakasutajale.

Soovitame kindlasti lugeda ka antud artikli esimest osa: “Kuidas on tekkinud tänapäevane arvutikasutuse loogika? I osa

Arvuti kui komponentide summa

Kordamine pidi olema tarkuse ema, seega tuletame eelmises artiklis räägitu siinkohal ühe lausega meelde: arvuti koosneb mitmetest eri komponentidest, millede tööd juhitakse operatsioonisüsteemi abil. Et kasutaja elu lihtsamaks teha, on igal laiatarbekasutuseks mõeldud operatsioonisüsteemidel graafiline kasutajaliides ehk teisisõnu töölaud, aknad, nupud, dialoogiaknad ja selgitavad tekstid. See kõik peaks aitama kasutajatel märksa kergemini oma igapäeva toiminguid ja käsklusi arvutis läbi viia.

Graafiline kasutajaliides ehk Sinu igapäevane kaaslane

ID-100144927Nagu juba mainitud sai, koosneb graafiline kasutajaliides (edaspidi UI ehk User Interface) mitmetest eri komponentidest.

Töölaud – tegemist on kõige traditsioonilisema UI komponendiga, mis on ka sisuliselt esimene, mida kasutajale töövalmis arvutiekraanil kuvatakse. Töölaud koosneb omakorda erinevatest osadest ning õigupoolest toimubki kogu arvuti juhtimine Töölaual kuvatava järgi – näiteks programmi käivitamine Töölaual olevast ikoonist avab Töölaual uue programmiakna. Sõltuvalt operatsioonisüsteemi versioonist ja platvormist on Töölaudadel ka teatavad erisused.

Tegumi- ja Menüü-riba ning Dokk: Windows’is kasutatakse (tavaliselt ekraani alumisel äärel) Tegumiriba, Mac OS X’is on ülemises ekraani servas Menüüriba ning alumises ääres Dokk. Ka Linux’i levinumates versioonides on kasutusel nii ülemises ekraani servas paiknev Menüüriba kui ka Tegumiriba – kuid tänu väga laiale seadistus- ja valikuvõimalustele saab Linux’i kasutaja nende paigutust ja kujundust sisuliselt igas mõeldavas vormis ise muuta ja seadistada.

Leopard_Desktop

Tegumiriba kujutab endast inforiba, kuhu on koondatud peamised infoallikad: kellaaeg, aku laetuse tase, võrguühendused jne (Mac’i puhul kasutatakse neid infovälju Menüüribas). Lisaks on Tegumiribale koondatud nii otseteed programmide käivitamiseks kui ka hetkel avatud aknad/rakendused. Mac OS X’is täidab sama ülesannet Dokk.

GNOME_Shell

Aknad – ehk teisisõnu on tegemist programmi või kausta kujutamiseks ette nähtud piir-raamidega. Ühtluse ja üheselt arusaadavuse mõttes on sõltuvalt platvormist antud akna põhiline kujundus püsinud muutumatuna alates 90-ndate algusest. Pea eranditult on sõltumata platvormist lisatud aknale kolm nuppu: enamasti mõttekriipsuga kujutatud nupp peidab akna ajutiselt Tegumiribale (Dokile), keskmine nupp muudab akna suurust täisekraanist vajalikule suurusele (saab ise akna servadest lohistades parajaks muuta) ning, tavaliselt X- kujutisega, nupp akna/programmi sulgemiseks.

796f44b8-0746-421b-83a3-d4a7625ea432_7

Dialoogaknad – Siia alla kuuluvad kõik sellised aknad, mille ülesandeks on kasutajalt edasiste tegevuste kinnitamine, nende hulgas veateated, seaded jmt. Tavaliselt kuulub dialoogaken mõne kindla programmi/rakenduse juurde, mis soovib kasutajat mingist sündmusest teavitada, näiteks tekstidokumendi salvestamise küsimus tekstitöötlustarkvara sulgemisel. Lisaks leidub ka seadete ja menüüde dialoogaknaid, mille sisuks erinevate seadete valimine/täpsustamine.

Screenshot 2014-06-12 21.30.48

Muu; nupud, selgitavad tekstid, menüüd – kasutajaliidese juurde kuuluvad lahutamatult ka kõikvõimalikud menüüd: kui näiteks kaustaakendel on enamasti ühesugused menüüd ja valikud, siis programmiakendel varieeruvad need valikud sõltuvalt tarkvarast. Uuemad tarkvarad kasutavad erinevate kausta/programmiakende käskude paremaks esiletoomiseks ka nuppe. Kui mõni nende nuppude tegevustest peaks jääma saladuseks, tasub hiirega nupu kohal peatuda – seepeale kuvatakse tavaliselt selgitav tekst nupu käskluse kohta.

Kasutajaliidese kuldreeglid

Jõudes tagasi tänaseks välja kujunenud kasutajaliideste juurde, on nende arengu puhul silmas peetud mugavamat, selgemat ja lihtsamat pilti. Tõsi, paratamatult kuulub selle juurde ka mõnede vanemate loogikate hülgamine, mis võib harjumuspäradega kasutajatele parajat peavalu tekitada. Kui aga kasutajaliidese loogika enda jaoks lahti seletada, võib tihtipeale leida sootuks kiiremad ja käepärasemad loogikad endiste toimingute tegemiseks.

Pidades silmas inimesi, kes ei ole arvutiga ehk täiesti sinapeal, anname neile edasi ka mõned tähelepanekud ja soovitused:

  • Töölauale saab korraga avada lugematul hulgal programme, kaustu ja muid rakendusi. Kujundlikult paigutavad avatud aknad üksteise alla järjekorda, justkui loetud paberid. Ent nagu eespool mainitud, saab neid ajutiselt Tegumiribale (või Dokile) minimeerida – analoogselt justkui pooleli oleva kirja sahtlisse paigutamisel. Et minimeeritud aken taas Töölauale kuvada, tuleb vastava rakenduse ikoonil lihtsalt klikata. Seega, iga uue programmi- või kaustaakna käivitus avatakse eelneva peale.

Xfce-4.4

  • Dialoogaken nõuab kasutajapoolset vastust (sellest ka nende nimetus), ehk näiteks enne salvestamata tekstidokumendi dialoogaknal sobiva valiku tegemist ei ole võimalik ka tekstirakendusega midagi edasi teha. Sama olukord kehtib ka kõikvõimalike veateadete korral ning kindlasti tasub tähelepanu pöörata ka veateate sisule – tavaliselt on selle teabe abil võimalik viga parandada (kasvõi kirjuta üles või tee pilti).

Tõtt-öelda vajab kasutajaliidese tundma õppimine lihtsalt aega ja julget omal käel katsetamist. Kahjuks jääb tänane teema kasutajaliidese peendetailidest ülevaate andmiseks pisut kaugele, samuti tuleb siinkohal arvestada eri platvormide ja kasutajaliideste omapäradega. Siiski, nende põhiline ülesanne pakkuda kasutajale erinevate toimingute tegemiseks lihtsamaid (kuid siiski omanäolisi) võimalusi on alati sama. Head avastamist!

Kirjutan väga erinevatel teemadel, peamiselt programmidest (nii arvutitele kui telefonidele), tarkvaramaailma uudistest ning internetiteenustest. Kõige olulisemaks pean kirjutamisel lihtsust ja ülevaatlikkust, et teksti oleks mõnus lugeda.

Kommentaarid