Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Kuidas on tekkinud tänapäevane arvutikasutuse loogika? I osa


LoogikaKuigi arvutid ja nende kasutamine on tänaseks päevaks kujunenud elu loomulikuks osaks, tuleb ikka ja jälle tõdeda arvutite kõige elementaarsema kasutusloogika mõistmise puudumist – mis on programmi aknad, kuidas neid hallata ning enda jaoks kasulikult tööle panna. Tänases artiklis püüamegi anda ülevaate arvutikasutuse põhimõttelisest loogikast, mis aitaks paremini mõista arvuti kui abivahendi kasutusloogikat.

Iga asja mõistmiseks tuleb alati alustada algusest – tänapäevased kasutajaliidese lahendused on küpsenud juba õige mitu aastakümmet ning alates 1970.ndatel välja töötatud põhi-ideed on kasutusel veel tänapäevalgi. Miks on just sellised lahendused välja töötatud ja kuidas need toimivad, sellest siinkohal kohe ka lähemalt räägime.

Arvuti kui erinevad komponendid

system-1206266-mAlustades algusest, koosneb arvuti (olgu see siis laua-, süle-, tahvelarvuti või nutitelefon) mitmest erinevast komponendist, mida laias laastus saab jagada järgmiselt: kõvaketas (andmehoidla), muutmälu (ajutine andmehoidla), protsessor (käskude täitmiskeskus), graafikaprotsessor (pildi loomiseks/edastamiseks) ja neid kõiki ühendav emaplaat koos juurdekuuluvate lisaseadmetega (CD-lugeja, USB seadmed, klaviatuur jne jne). Kõikide nende komponentide tööd juhib ja koordineerib operatsioonisüsteem.

Sellise põhimõtte järgi toodetakse senini kõikvõimalikke arvuteid, ehkki eriseadmed võivad koosneda ka vähematest või teistlaadi komponentidest. Et nende komponentide juhtimine oleks inimesele arusaadavam ja lihtsam juhtida, on operatsioonisüsteemidele välja töötatud mitmeid eri kasutajakeskkondi, seejuures nii Windows’i, Linux’i kui ka Mac’i kasutajate jaoks nähtavat osa nimetatakse graafiliseks kasutajaliideseks (seda mõistet kasutatakse õigupoolest mistahes pilti sisaldava juhtimiskeskkonna kirjeldamiseks). Kuid mitte kõiki operatsioonisüsteemid ei ole mõeldud juhtimiseks hiire ja klaviatuuriga, seejuures moodsaim näide siinkohal on näiteks puutetundliku ekraaniga nutiseadmed.

kde_1Graafiline liides aitab kasutajatel visuaalselt erinevaid toiminguid, nagu “ava/muuda/kustuta fail” läbi viia, selmet käsureale vastavaid käske tippida. Operatsioonisüsteemi nimetus tulenebki tegusõnast opereerima – arvuti komponente opereeritakse ehk juhitakse vajaliku toimingu tegemiseks (olgu selleks või kõige lihtsam Word’i dokumendi kirjutamine, salvestamine ja printimine). Teisisõnu, operatsioonisüsteemi võib ette kujutada, kui omal ajal telefoni operaatorit: sina soovid helistada oma sõbrale ning operaator ühendab sind õige numbriga. Lisades siia komplekti graafilise kasutajaliidese ja hoolitsedes kõikide vajalike ühenduste eest operatsioonisüsteemi tasemel, saame näitena moodsa telefoni: sina valid telefoniraamatust sobiva kontakti ja vajutd helista nupule – telefoniühenduse loomise eest vastutab aga op-süsteem ise.

Ehkki operatsioonisüsteemide valik on tegelikult suur ja lai, sõltudes paljuski nii seadmest kui ka kasutusotstarbest, on tavakasutaja jaoks kõige tuntumad operatsioonisüsteemid oma eri versioonides Windows, Linux ja Macintosh. Nende puhul on tegemist juba täieõiguslike graafiliste kasutajakeskkondadega, sealjuures ilmusid esimesed omataolised juba 1970.ndatel aastatel.

Kasutajakeskkonna areng

Graafilise kasutajaliidesega varustatud arvutisüsteemi esimesi linnukesi oli Xerox Alto, avaldatud 1973. aastal. Tegemist oli esimese süsteemiga, mis ühendas endas kõiki moodsa graafilise kasutajaliidese elemente. Süsteemi peamiseks ülesandeks oli info visuaalselt kuvamine ja jagamine. Lisaks sai selles süsteemis ka hiirt kasutada.

1981. aastal anti aga Xerox’i poolt välja Star nimeline arvutisüsteem, mis meenutab juba tänapäevast arvutitelt vastu vaatavat pilti. Antud hetkel oli aga tegemist revolutsioonilise lahendusega, kus avatavaid programmiaknaid oli võimalik üksteise peale sättida, kasutajatega suhtlemiseks loodi dialoogiaknad ning olemas oli ka Töölaud kui selline.

Graafilise kasutajaliidese populariseerimisele andis hoo sisse Apple, kellelt ilmus 1983. aastal Lisa Office System nimeline tarkvarakomplekt. See sisaldas endas äri- ja ka kodukasutajale vajalikke lihtsaid lahendusi, mille kasutamine oli võrreldes varasemate süsteemidega märksa sujuvam ja lihtsam. Tasub ka tähele panna, et akendele on tekkinud menüüd, kuhu paigutati vajalikud seaded ja käsud.

Vaid aasta hiljem andis Apple aga välja täielikult graafilise kasutajaliidese abil juhitava operatsioonisüsteemi Mac OS 1.1. Liidesele lisati failidega töötamiseks Finder nimeline rakendus, mille ülesandeks sai ka Töölaua kuvamine. See 1984. aastal välja antud arvutisüsteem meenutab juba küllaltki mitmed tasemel tänaseid aknahalduse liideseid, ehkki tegemist on veel mustvalge ja küllatki robustse graafikaga.

Esimene tänase päeva operatsioonisüsteemi meenutav “akendega” Windows 1.0, koodnimetusega Interface Manager (kasutajaliidese haldus), anti välja 1985. aastal. Tuleb täpsustada, et tookord ei olnud tegemist mitte eraldi operatsioonisüsteemiga, vaid MS-DOS’i platvormile loodud graafilise kasutajaliidesega. Sellegipoolest Windows sai tänu nendele “akendele” ka oma nime: erinevad programmid töötasid igaüks omas kastis/arvutiaknas ning sellest sai värske operatsioonisüsteemi kasutajakeskkonna alustala.

The Windows 1.0 desktop

Alates 80.ndate teisest poolest muutuvad operatsioonisüsteemide kasutajaliidesed järjest enam tänasest tuttavlike väljanägemisega operatsioonisüsteemide liideste sarnaseks. Järgmisel korral vaatamegi üle loogika, kuidas programmiaknad on pandud käituma ning kuidas igapäevase arvutikasutajana sellest loogikast enda jaoks mugavaimad töövõtted saavutada.

Kirjutan väga erinevatel teemadel, peamiselt programmidest (nii arvutitele kui telefonidele), tarkvaramaailma uudistest ning internetiteenustest. Kõige olulisemaks pean kirjutamisel lihtsust ja ülevaatlikkust, et teksti oleks mõnus lugeda.

Kommentaarid