Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

wifi levialaMida aeg edasi, seda enam soovime olla “võrgus” ehk omada ligipääsu internetti. Reisil olles võib see mobiilse internetiga üpris kalliks osutuda, seega jääb küsimus – kuidas saaks tasuta WiFit? Järgnevalt paar soovitust, kus ja kuidas leida tasuta WiFi-levialasid

Lennujaamad – ametlik võrk ja kohvikud

Tasuta WiFit aga alati ei pakuta, kuigi meile tundub see juba peaaegu inimõigusena. Irooniline, kuid isiklike kogemuste põhjal ütlen, et mida arenenum riik, seda harvemini või piiratumalt tasuta traadita internetti kasutada saad.

Wi-Fi-FreeSpotLehelt Free WiFi Spot leiad nimekirja lennujaamadest, mis nende andmetel tasuta traadita internetti pakuvad. Eespool USA lennuväljad, tagapool ka teiste riikide info. WiFi olemasolu soovitan igaks juhuks uurida ka lennujaama kodulehelt.

Kohvikute puhul oodatakse üldjuhul söögi-joogi soetamist, misjärel saad ka parooli WiFi kasutamiseks. Üldjuhul tasub see enamasti ära, saad nii kõhu täis kui ka internetiühenduse.

Tasuta WiFi linnades

Päris paljud linnad on investeerinud tasuta WiFI-levialadesse kogu linna, linnaosade või piirkondade ulatuses. Näiteks on WiFiga kaetud mõni park või hoopis kogu kesklinn.

Kõige pikema nimekirja WiFI-levialaga linnadest (kaasa arvatud tasulised alad), leiad Wikipediast. The Telegraph on teinud ülevaate maailma kõige internetiseeritumatest linnadest, mille hulgas ka Helsinki, New York ning Pariis.

Hotellid ja kohvikud

Üpris suure tõenäosusega leiad WiFi ka oma hotellist või mõnest kenast kohvikust-restoranist. Kui interneti olemasolu on Sulle oluline, kontrolli seda juba eelnevalt. Suured ja tuntud majutuste broneerimise veebilehed (näiteks Booking.com või  Hostelworld) toovad internetilevi info välja majutuskoha teenuste/võimaluste alajaotuses ja ka majutuskoha kirjelduses.

bookingcom - wifi

Portaali Tnooz andmetel, kes viitab hotelliveebi HRS uuringule, on tasuta WiFi saadaval juba 2/3 Euroopa hotellides. Enimi “wifistatud” on hotellid Türgis, Rootsis ning Poolas.

Kohvikute puhul on viisakas internetis surfamiseks (mis tihtipeale tasuta) siiski ka midagi söögikohas tellida. Leviala olemasolu ja töökorras olekut tasub enne tellimist kindlasti küsida. Juhtub sageli ka seda, et ametlikult on paigas WiFi olemas, kuid sel päeval seadmed ei tööta.

WiFi-levialade andmebaasid internetis

Eeltöö tegemiseks on hea veebileht ka JiWire, kus kirjas enam kui 880 tuhat WiFiga kaetud avalikku kohta. Andmebaasis on nii tasuta kui tasulised levialad.

free-hotspot - London hotspots

Alternatiiv sellele on veebileht free-hotspot.com, mis muuhulgas hõlmab näiteks rahvusvahelisi söögikohtade kette (Starbucks, McDonalds jms)!

Kuidas leida WiFi-leviala liikumises olles?

Nutiseadmetega reisil olles saad kasutada rakendusi, et teada saada, kas ja kus on lähimad WiFi-levialad.

free-wifi-cafe-spots

Siin paar viidet rakendustele, mida saad seadmesse laadida:

Jaga oma kogemusi – kust ja kuidas välismaal olles tasuta WiFit leida?

ehk Võrgustuja, Digitarga looja ja toimetaja usub ja teab, et digitehnoloogiad aitavad meie igapäevatoiminguid lihtsamaks muuta, samas aitab digitehnoloogia täita aeg-ajalt tekkivaid ajalisi (ja mõnikord ka vaimseid) tühimikke meelelahutusliku või asjaliku sisuga. «Digitehnoloogia abil vahendatud kommunikatsioon ei asenda õnneks kunagi päris silmast-silma suhtlust inimestega, kes on olulised,» rõhutab ta. E-posti peab Võrgustuja meeletu tööalase ja ka eraelulise suhtluse kiirendajaks ja hõlbustajaks, et kõik ikka tehtud saaks. «Nutitelefon annab aga vabaduse liikuda ja olla samas olulistel hetkedel kättesaadav,» sõnab ta ja lisab, et eriti oluline on nutifon kriisisituatsioonide või kitsaskohtade operatiivsel lahendamisel. «Ma isegi ei julge ette kujutada seda ajakulu, mis mul oleks ametialases suhtluses, kui peaksin kõiki allkirju kuskil teenindustes andmas käima või paberpostiga saatma,» kiidab ta digiallkirjastamist. «Tean, et veel kümmekond aastat tagasi oli see reeglina nii, kuid see on üks kõige suuremaid mugavusi, mida ühe riigi kodanikule on võimalik anda.» Oma digitarklust jagab ta lihtsalt põhjusel: et inimestel oleks kõigist vidinatest, mida nad endaga kaasas kannavad või kodus hoiavad, ka praktilist kasu ja et see nende elukvaliteeti parandaks.

Kommentaarid