Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Kuidas kuulata internetiraadiot ilma arvutita?


raadio1.pngEnamasti peab uute tehnikalahenduste ja toodete kohta paika reegel, et need tunduvad esmapilgul väga keerulised ja raskesti kasutusele võetavad. Seda enam on tavakasutajal põhjust rõõmustada, kui tema jaoks on loodud uus „kodumasin“, mis teeb muidu kohmakalt aeganõudvad pingsad tegevused väga lihtsaks ning mugavalt kasutatavaks. Räägin seekord internetiraadiost, mis toimib ilma süle- või lauaarvutita.

Suuremat populaarsust ei ole internetiraadio seadmed veel jõudnud võita, kuid lähitulevikus on sellised moodsad raadioaparaadid kindlasti pea igas internetiühendusega majapidamises. Mina tutvustan järgnevalt lähemalt internetiraadiot Asus AIR.

Miks valisin tutvustamiseks Asus AIR internetiraadio?
Tegemist on läbimõeldud raadioaparaadiga, mis tagasihoidliku ja mitte liiga silmatorkava disaini tõttu sobib kenasti elutoa riiulile või köögikapile.

Teiseks põhjuseks on see, et Asuse sülearvuteid on Eestist võimalik osta. Tänu sellele on palju suurem võimalus, et siinmail võib varsti poest leida ka selle firma internetiraadio, mitte mõne täiesti tundmatu tootja oma.

Vaatluse all olev internetiraadio ise näeb välimuse poolest välja samasugune nagu tema ametivend eelmise sajandi keskpoolel välja nägi: puidust korpus, kõlar ning mõned nupud ja väikene antenn aparaadi taga küljes. See, mis on aastatega paremaks muutunud on ära peidetud kasti sisse, ning seda ei ole silmaga hetkega võimalik haarata.

Kuidas toimib internetiraadio?
Selleks, et internetist erinevaid raadiojaamu vastu võtta, on vajalik korraliku kiirusega interneti püsiühenduse olemasolu. Selleks, et raadio saaks vajalikud raadiokanalid internetist kätte, tuleb see ühendada internetiühendusega võrgukaabliga (RJ-45).

raadio3.png 

Veel mugavam on internetiraadio kasutamine juhul, kui seade on WiFi-levialas. Sellisel juhul puudub vajadus kaableid vedama hakata ning piisab sellest, kui raadio vooluvõrku ühendad ja raadio menüüst juhendi järgi algseadistuse ära teed.

Internetis palju tasuta raadiokanaleid
Kes ei ole veel internetiraadioga kokku puutunud, siis soovitan kindlasti. Tasuta raadiokanalid internetis on väga hea võimalus olla kursis sellega, mis toimub mujal laias maailmas. Tegemist ei ole ainult meelelahutusliku hobiga, vaid tegelikult on võõrkeelse raadio kuulamine päris hea võõrkeele praktika.

Kui palju erinevaid raadiokanaleid kuulata saab?
Koheselt saad valida umbes 10 000 eri veebiraadio vahel, mis on riikide või muusikastiilide järgi eelnevalt grupeeritud. Lisaks on võimalik lisada veel kuni 250 lemmik raadiojaama. Selleks pead teadma veebiraadio ülekandeks kasutatavat internetiaadressi. Kui aadress olemas, saad internetiraadio menüüst lemmikjaamad käsitsi ära salvestada.

Kui kodus on juba võimas muusikakeskus olemas?
raadio2.pngSiis saad RCA tüüpi heliväljundi abil suunata muusika internetiraadiost otse välistesse kõlaritesse, muusikakeskusesse või kodukinosüsteemi. Olemas on ka 3,5 mm liides kõrvaklappidega muusika kuulamiseks.

Mis on eraldiseisva internetiraadio plussid võrreldes internetiraadio kuulamisega läbi tavaarvuti?
  –  Esimeseks plussiks on kindlasti mugavus. Kui tekib isu raadiot kuulata, siis lülitad lihtsalt raadio nupust sisse (võib ka kaasasoleva puldi pealt). Mõne sekundi pärast saad juba muusikat kuulata. Kanalite vahetamine on lihtne, ei pea erinevate kodulehtede pealt veebiraadio aadresse välja otsima. AIR laseb salvestada viis lemmik raadiojaama eraldi viie otsetee nupu alla, mis on toodud välja raadio esipaneelil.
  –  Teiseks plussiks on keskkonnasõbralikkus ja väike voolukulu. Kui kuulad muusikat tavaarvutist, siis kulutad keskmiselt 300W/h elektrienergiat. Sülearvutiga on vastav keskmine elektritarve umbes 60W/h. Asus AIR-ga kulutad umbes 8W/h elektrienergiat.

Kui palju maksab?
Antud vaatlusaluse Asus AIR-i hinnad jäävad internetipoodides 190-250 dollari vahele. Eestis kahjuks seda toodet müügil veel näinud ei ole. Kui mõnel artikli lugejal tekkis huvi ka endale AIR osta, siis soovitan osta internetist või üles otsida mõni elektroonikakauplus, kus Asuse tooted väljas ja julgelt küsima minna. Kui tekib nõudlus, siis tekib ka pakkumine:) 

ehk Välk usub, et kui ta oleks digitaalne, siis oleks ta nende sõnade kirjutamise ajaga juba arvatavasti paar tiiru mööda informatsiooni kiirteed ümber Maa kihutanud. «Vaadaksin digimaailmast meie käegakatsutavat analoogasjade maailma ja otsiksin neid siduskohti, kuidas võtta mõlemast maailmast maksimumi,» seletab ta ja julgustab: «Avades ukse digimaailma, lood uusi võimalusi.» Avatavate digivõimaluste uste taga peituvat kasulikkust võib hea vaistu korral tajuda mehe sõnul koheselt, kuid selle mõistmiseks võib kuluda ka aastaid. «Nii või teisiti, ajaga tasub kaasas käia. Ja mis võiks olla selleks parem, kui jagada kogetud uusi kogemusi Digitarga lugejatega.» Tema tutvumine digiajastuiga ei alanud üldsegi lihtsalt, kuid oli asjade igati loogiline käik, usub ta ise tagasi vaadates. «Aasta siis oli 2000, kui läbi loetud Windowsi kasutusjuhendi nurka viskasin. Juba peatselt ostsin poest hinnaliste kroonide eest tol ajal interneti ühenduse loomiseks vajalikke Atlase kaarte. See interneti kasutamise aeg oli ju loetud. Teinekord sai internetti ühenduva modemi karjeid padjaga summutatud, sest õhtusel ajal oli maja vaikne. Seda, et aeglane internetiühendus katkes, tuli ühe õhtu jooksul ikka vahest rohkem kui üks korda ette. Püsiühendused tulid hiljem – ka praegu meie mõistes «aeglane» internet on tolle aja kiirustega võrreldes ilmselt kümneid kordi parem.» Hea meelega kirjutab ta neist asjadest, millest digimaailmas meile igapäevaselt kasu on. «Nii leian uutest asjadest kirjutades pea alati midagi uut ja põnevat, mida ka mul endal tulevikus hea teada on.»

Kommentaarid