Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Kuidas kodus elektroonikaseadmete elektrikulu mõõta?


lihtne-mootja.pngAastasadu on inimkond unistanud tasuta energiast. Unistamast ei keela küll keegi, aga reaalses elus on tarvis elektri eest endiselt maksta. Tihti me ei tea, kas ja millele energia kulub. Teen artiklis ühe laborikatse näitel ülevaate, kuidas ja mille abil kodust energiakulu mõõta?

Kodused meelelahutusseadmed – AV-ressiiverid ja kodukinod, telerid ning projektorid, digiboksid, DVD ja Blu-ray mängijad muundavad kasutatud energia pildiks ning hääleks ja pakuvad niiviisi suurel ekraanil korraliku heliga kinoelamust. Need moodustavad üsna suure osa meie kodusest elektrienergia tarbimisest.

Kui minna veidi ajas tagasi, siis neli-viis aastat tagasi valminud meediamasinaid tarbisid üle kahe korra rohkem energiat kui tänapäevased. Sama trend valitseb ka valgete kodumasinate tootmises – seadmed teevad efektiivsemalt tööd, kasutades vähem energiat. Aga arve pealt näeb kasutaja vaid kogukulu, mitte seda, palju magamistoas või köögis elektrienergiat kulub.

Kuidas leida võimalusi kokkuhoiuks?
Üheks kõige mõistlikumaks lahenduseks on mõõta erinevate koduseadmete voolutarbeid nii töörežiimil kui ka ooteajal ning proovida saadud mõõtetulemusi analüüsida, mõeldes, kas kuskilt oleks võimalik kokku hoida?

elekter_light.jpgVeel mõned aastad tagasi maksid mõõteseadmed hingehinda ning kodukasutaja sai neid seadmeid laenutada vaid kuskilt laborist või elektritööde firmast. Nüüd on olukord muutnud ning koduseks kasutamiseks mõeldud seadmed on leitavad nii ehitusmarketitest kui ka suurematest toidupoodidest.

Energiamõõturid aitavad kulusid jälgida

Laias laastus võib energiamõõteseadmed jaotada kolme rühma – odavamad seinapistikusse ühendatavad seadmed, veidi kallimad pikendusjuhtmena toimivad seadmed ning juhtmevabad mõõturid.

mootmine.jpgKõik sellised seadmed on varustatud mitmefunktsionaalse ekraaniga, kus lisaks vooluvõrgu põhiparameetritele nagu pinge ning sagedus, on näha veel hetkevõimsus, kulutatud energia kWh kui ka rahas kokku. Ning mõni seade lubab isegi sisestada kaks erinevat tariifi – üks päevase ning teine öise tarbimise jaoks.

Investeering energiamõõtjasse alates 10 €-st

Seinapistikusse ühendatavad seadmed on hinnalt soodsaimad (hind 10 kuni 17 eurot) ning kasutusmugavuselt lihtsaimad. Ühenda mõõtur seinakontakti ning aseta mõõdetava kodumasina voolujuhe mõõturi pistikusse ning energiatarbimise mõõtmine algab.

pikendusega-mootja.png

Pikendusjuhtmena toimiv energiamõõtur on välimuselt nagu tavaline pikendusjuhe, millele on lisatud paarirealine ekraan andmete vaatamiseks. Selline jälgija võimaldab mõõta summaarselt kõigi ühendatud seadmete energiatarvet, kuid suudab ka eraldi lugeda erinevatesse pesadesse liidetud seadme energiatarve. Selliste seadme hind umbes 25.- €

Juhtmevaba mõõtur mugavaim end kalleim

Keldris ja garaažis asuvate seadmete mõõtmiseks on kõige mugavamad juhtmevabad mõõturid, mis koosnevad kahest osas: eraldi andurist ning näiduekraanist. Juhtmevaba ühendus kasutab 433 MHz raadiosidet, mille töökaugus on umbes 30 meetrit. Selline tegevuskaugus võimaldab asetada ekraani elutuppa või kööki, kus näite hea uurida. Mugavus maksab – selliste mõõturite hind on suurusjärgus 50.- €.

juhtmevaba-mootja.png

Test laboris kõige soodsamate mõõturitega

Testimine toimus Tallinna Tehnikaülikooli Elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituudi laboris. Kontrollmõõteseadmeks oli Fluke 433 võrgutoiteanalüsaator, mille mõõteviga on väiksem kui 1%.

Kogusime kokku erinevad energiamõõturid, mille hind jääb 10 ja 17 euro vahele. Tüübilt olid need kõik lihtsad seinakontakti ühendatavad mõõturid.

Esmalt uurisime palju need energiamõõturid ise voolu tarbivad. Nagu allolevast tabelist järeldub, on mõõteseadmete omatarve 0,2 kuni 1W.

energia-tabel1.jpg

Etteruttavalt saab öelda, et energiamõõtur tarbib elektrienergiat umbes samapalju kui 32-tolline LCD-teler ooterežiimil.

Mõõtsime teleri, digiboksi, USB-laadija ja monitori elektrikulu

Koduseid elektroonikaseadmeid esindasid testis 32-tolline LCD teler, Motorola digiboks, Nokia USB laadija ning Viewsonic 19-tolline monitor. Mõõtsime nende seadmete voolutarbe nii töörežiimil kui ootel. Paralleelselt oli alati ühendatud ka laboriseade, et tagada täpselt samad vooluparameetrid kõikide testseadmete korral.

Hetkevõimsuse mõõtmised:

energia-tabel2.jpg

Väga väikest voolutarvet raske mõõta

Tabelist järeldub, et alla 1W voolutarvet need seadmed ei ole suutelised mõõtma. Vaid kolm seadet said hakkama 4W mõõtmisega ning alates 6W lisandus veel kaks seadet.

Kui monitori töörežiimil on mõõtetulemuste vead parimatel 1 kuni 6% piires, siis Axxel sai mõõtetulemuseks vaid 12W. Täpselt samamoodi käitub see mõõtur ka kaks korda suuremal koormusel. Ülejäänute mõõtevead jäid kahe kuni kolme protsendi vahele, aga Axxel näitas lausa 20W väiksemat hetkevõimsust.

Veel jäi silma, et EL-8050 PT9030 mõõturil algab skaala 2W, seetõttu suutis see seade näidata ka väikeseid voolutarbimisi 2W näiduga.

Energia tarbimine mpulssidena vs stabiilne

Nii digiboks, mobiililaadija kui ka monitori toiteadapter on kõik impulsslaadija tüüpi, mis tarbivad voolu impulssidena. Huvi pärast proovisime mõõta stabiilse tarbimisega seadmeid nagu hõõglambi, halogeenlambi ja elektriradiaatori tarbimist ning võrdluseks võtsime veel ühe impulssvoolu tarbiva seadme – säästulambi.

energia-tabel3.jpg

Säästupirni energiatarve on ka siin Axxeli mõõturi puhul kõige suurema mõõteveaga. Teised mõõturid andsid tulemuseks mõõtevea 1-3%. Mida suuremaks läheb tarbitav võimsus, seda täpsemalt hakkavad mõõturid näitama. Hästi tuleb see välja 100W hõõgpirni mõõtmisel, kahe väikese erandiga – Axxel ning PM300. Samas halogeenpirni mõõtmisel olid nende tulemused võrreldavad teiste mõõturite tulemustega.

Soovitus kodusel energiatarbe mõõtmisel

Kui on soov mõõta koduseadmete ooterežiimi, siis tasub lülitada seadmetega kokku vähemalt 60W hõõgpirn, et saada täpsemaid tulemusi. Ilma lisaseadet ühendamata tõeseid väärtusi need mõõturid paari-vatiste koormuste puhul ei näita.

Kõik ülalpool läbiviidud mõõtmised näitavad seadmete hetkevõimsust – seade ühendati mõõturisse ning jälgisime 1 minuti jooksul mõõturi ekraanil stabiilselt nähtud näite. Aga lisaks on võimalik mõõta nendega konkreetse seadme kogutarbimist ajaperioodil.

Kasutajad peavad arvestama, et ei tasu teha järeldust 10 minutilisest või veerandtunnisest mõõtmisest, kuna nende seadmete kWh skaalad algavad alles 0,01 kWh. Minimaalne soovituslik mõõteaeg on vähemalt 1 tund.

Mõõda vähemalt tunniajast tarbimist

Tegime veel ühe mõõtetesti, kasutades koormuseks üht 100W hõõgpirni ning kahte 14W säästupirni ning tulemused on siin:

energia-tabel4.jpg

Ühetunnine mõõtmine andis mõõturite puhul veaks 2,3%, pooletunnine mõõtmine andis veaks 9,4%, aga 15-minutiline mõõtmine andis veaks lausa 23,5%. Seega, mida kauem kestab mõõtmine, seda täpsemaks tulemus osutub.

Mõõteseadmete viga üldjuhul 2-6%

Kokkuvõtvalt võib nentida, et hinnajärgus 10.- kuni 17.- eurot maksvad seadmed saavad üldjuhul mõõtmistega hakkama ning mõõtmistulemused erinevad laboriseadmete tulemustest 2-6% võrra. Loomulikult on ka siin erandeid.

elektrikulud.jpgEga selline mõõtmine üksi energiakokkuhoidu ei tekita, pigem annab selliste seadmete kasutamine kodus ülevaate, kuhu ja milliste koduseadmete vahel elektrienergia jaguneb. Kokkuhoid algab vaid siis, kui kasutaja suudab mõõtmistulemustest järelduse teha ning seoses sellega muudab oma käitumisharjumusi.

Ehk teiste sõnadega – kokku on võimalik hoida vaid siis, kui loobuda väikestest mugavustest!

ehk Digilemb teab omast elust, et mehed jäävad ikka lasteks, aga ajapikku muutuvad nende «mänguasjad» targemaks ja kallimaks. «Ja et olla päris sooneutraalne, siis olen tähele pannud, et sellised muutused on omased ka naistele,» selgitab ta ja tutvustab õhinaga oma «mänguasju», milleks on nutifon, peegelkaamera ja Mobiil-ID. Kauges digimaailma alguses, kus Juku PC oli kõva sõna ning dial-up ühenduste igapäevase kasutamiseni oli veel kümmekond aastat minna, nägi Digilemb juba digitulevikku. «Olen pea kogu elu tegelenud õpetamisega-koolitamisega ning seetõttu on välja kujunenud üks lihtne moto – puust ja punaseks,» muigab ta. «Muutvad tehnoloogiad, tulevad üha uuemad ja uuemad ning veelgi targemad seadmed, kuid kasutaja on tihti jäetud vaid suurte arvude ning tugeva turunduse meelevalda,» peab ta oluliseks kaitsta digitarklust jagades just nõrgemaid tehnotormlemises. «Koos digimaailma arenguga peame harima ka kasutajat targemaks, et neist muutustest täie raha eest rõõmu tunda.»

Kommentaarid