Kuidas kodune WiFi paremaks teha

#internet #WiFi
4 min lugemine

Nüüd, kus elu väljaspool kodu on ajutiselt tuurid maha võtnud on oluline omada kiiret juhtmeta netti.

 

Tehes kaugtööd, eriti, kui kogu pere on kodus, võib juhtuda, et olemasolevast wifist enam ei piisa – kas jääb video seisma, mäng hakib või katkeb videokõne. Mida saab sellisel juhul üle õhu leviva netisignaaliga ette võtta?

 

Mõõda interneti kiirust

Esimeseks sammuks on probleemi tuvastamine ja ühenduse kvaliteedi mõõtmine. Seda võib teha sülearvuti brauseris või telefonis, mille mobiilne internet on välja lülitatud, kuid wifi on sees (et vältida mobiilse interneti kiiruse mõõtmist). Seejärel ava teenus Speedtest, fast.com või ruuter.ee (kahel esimesel on mobiilis mõõtmise jaoks äpid).

Mõõda kiirust eri tubades ja märka, kas on kohti, kus internet on aeglasem kui mujal.

 

Kontrolli võrku

Vaata wifi seadetest järgi, kas seadmed on ikka selles võrgus, kus nad peavad. Vahetevahel võivad seadmed elada natuke oma elu ja vahetada võimalusel ise võrke, ühendudes näiteks mõne hotspoti külge. Nii et igaks juhuks tsekka järgi, see võtab vaid umbes kolm sekundit.

 

Hangi piisavalt kiire ühendus

See, mida me oleme harjunud internetis tegema, võtab järjest rohkem andmemahtu. Võib-olla on koju ostetud kõrgema resolutsiooniga HD-teler, kust saab vaadata 4K kvaliteedis Netflixi sarju? Või on tekkinud harjumus surfata tahvelarvutiga netis samal ajal kui telekas striimib? Või on lapsed kodus ja tahavad ka internetis toimetada? Või töötad nüüd kodust ja tuleb ette sagedasi videokoosolekuid? Kõik see võtab kõvasti mahtu.

Wifi signaali parandamisest pole kasu, kui puudu jääb internetikiirusest. Kiirus on tavaliselt välja toodud igakuisetel arvetel või lepingus. Võid helistada ka oma internetipakkuja klienditoe numbrile, et selgitada välja, kui kiire internet hetkel kasutuses on. Tänapäeval on lihtne tellida 100-megabaidine või kiirem ühendus. Kui leping on aastaid vana, võib juhtuda, et on jäänud palju aeglasem ühendus.

Uuri erinevatelt teenusepakkujatelt, kui kiiret ühendust ja mis hinnaga nad pakuvad. Tihti on kordades kiirema ühendusega pakett vaid mõne euro võrra kallim. Vaata üle ka pakkumised, näiteks Telia pakub uutele koduse interneti klientidele esimese kuu tasuta.

 

Tõsta ruuter ümber

Kui interneti kiiruse test näitas mõnes kohas nö surnud punkte, siis võib kasu olla ruuteri liigutamisest. Tihti on ruuter peidetud kapi nurka või siis kohta, kust kaabel sisse tuleb. Need kohad on wifi levimiseks kõige halvemad, sest signaalil on piiratud ulatus ja läbi seinte levimine võib olla probleemne. Vahel võib olla praktiliseks lahenduseks ruuteri liigutamine elukoha keskele.

Kindlasti tasub ruuter hoida eemal suurtest metallist objektidest nagu näiteks külmkappidest ja mikrolaineahjudest. Muide, wifi signaali pärsivad ka suured veekogused nii et mahukast akvaariumist, kui selline kodus peaks olema, tasub ruuter eemale viia. Kui see tehtud, siis mõõda kiirust uuesti ja vaata, mis muutus.

 

Muuda kanalit

See on eriti asjakohane suures korterelamus, kus on palju teisi wifi võrke ümberringi. Osad ruuterid tunnevad signaalihäired ära ja leiavad vaba kanali automaatselt, kuid osad mitte. Ruuteri seadetest saab proovida mõnda teist kanalit.

 

Kasuta 5GHz-i

Tänapäevane wifi töötab 2,4GHz ja 5GHz sagedustel. Viimane neist on kiirem ja vähem segatav, kuid ei ulatu see-eest nii kaugele ega suuda nii hästi läbi seinte minna, kirjutab The Verge. Esimene on robustsem, kuid näiteks isegi mikrolaineahju poolt kergesti segatav.

Võimalusel ühendu 5GHz-iga. Kui sul on vana ruuter, mis seda ei toeta, siis soovitame väga mõelda uue hankimise peale.

Ääremärkusena tuleb öelda, et 5GHz lainealal pole seost 5G mobiilse teenusega. Nimesarnasus on juhuslik ja mitte sisuline.

 

Suurenda wifi leviala

Kui ruuterit ei saa liigutada või sellest polnud kasu, siis on võimalik laiendada wifi leviala kohtadesse, kus varem oli nõrk signaal. Selleks sobib wifi leviala laiendaja, mille leiab näiteks siit.

 

Kokkuvõttes tasub teha kõik, mis vajalik, et internetiühendus oleks töökindel, eriti, kui sellest sõltub sissetulek või laste haridus. Et wifiga võib aeg-ajalt tulla ette probleeme ja muidugi just nendel hetkedel, kui internetti on väga vaja, siis mobiilne internet on hea “Plaan B”, et vajadusel luua hotspotvõrk.

 

Hardi õppis Balti filmi- ja meediakoolis ning töötab vabakutselise režissöörina, aga tema argipäeva mahub nii kooli täienduseks kui kõrvale ka mitmeid hobisid. Reisimise ning filosofeerimise kõrval katsetab Hardi ka erisuguseid digitehnoloogilisi süsteeme, programme, portaale ja rakendusi, et selgitada välja need, millised aitavad oma elu kvaliteetsemalt korraldada.