Õpi meisterdama
Kaasaegsete nutitelefonide küljed on nii kumerad, et vajad telefoni püsti asetamiseks eraldi statiivi. Foto: Marko Palm

Kuidas käepärastest vahenditest telefonile statiiv teha? 0



Kindlasti on sul mõnikord ette tulnud olukordi, kus soovid telefoniga teha mõnd vahvat panoraamfotot või lihtsalt pildistada taimeriga, et ise fotole jääda. Kandilise telefoniga on lihtne, asetad selle suvalisele alusele ning saadki pildid tehtud. Nüüdisaegsete nutitelefonide küljed on aga nii mõnusasti kumerad, et vajad telefoni püsti asetamiseks eraldi statiivi või hoidjat.

Seda läheb tarvis ka siis, kui soovid teha pikema kestusega time-lapse-videot või animatsioone. Time-lapse‘i tegemisest saad lugeda lähemalt minu varasemast loost “Kuidas teha oma telefoniga time-lapse videoid”.

Kust leiaks hea statiivi?

Kui sul veab, leiad kohalikust tehnikapoest mõne viisaka telefonistatiivi ja oledki murest prii. Kahjuks on nutitelefonide hoidjate valik kauplustes suhteliselt kesine ning selle asemel, et väärtuslikku aega poest poodi käimisele kulutada, võid statiivi meisterdada hoopis ise. Seda enam, et vajadus sellise asja järele võib tulla ootamatult ja isegi siis, kui sul korralik hoidja on kodus olemas.

Mida vajad statiivi meisterdamiseks?

Telefonihoidja meisterdamiseks vajad järgmisi abivahendeid ja materjale.

  • Umbes A4 suurusega papitükki
  • Kääre või papinuga
  • Teravat silma ja kindlat kätt

Kasuks tuleb:

  • A4 suuruses paberileht
  • liim
  • printer

Telefonihoidja valmistamiseks piisab tegelikult vaid papist ja kääridest ning kui oled ühe korra sellise hoidja oma kätega valmis teinud, saad sarnast lahendust kasutada ka edaspidi. Olles kodus või kontoris printeri lähedal, saad kasutada väikest spikrit. Tegin ühe prinditava šablooni, et oleks lihtsam esimest korda telefonihoidjat valmistada.

Šablooni saad oma arvutisse tirida siit.

Alustame meisterdamisega

  1. Prindi hoidja šabloon välja.
  2. Peale šablooni väljaprintimist kleebi see umbes sama suurele papitükile.
  3. Lõika noa või kääridega välja kaks šabloonil olevat kujundit.
  4. Lõika lõikejooned numbriga 1 sinu telefoni paksuse laiuselt.
  5. Lõika lõikejooned numbriga 2 kasutatava papi paksuse laiuselt.
  6. Voldi suurem tükk keskelt pooleks, et see oleks v-tähe kujuga.
  7. Aseta väiksem tükk suurema tüki peale nii, et sisselõigete kohad omavahel sobiksid.

Lõpptulemuseks on kerge ja kiirelt valmiv telefonihoidja, mida saad kasutada taimeriga pildistades ja time-lapse-videote tegemiseks.

Kogu meisterdamine võtab aega umbes kümme minutit.

Hoidjat saad korduvalt kasutada. Võid seda kanda kaasas taskus, hoida sahtlis või auto kindalaekas. Selleks ajaks, kui lisatuge vaja pole, monteeri alus lahti ja nii ei võta kaks papitükki ka palju ruumi. Vajadusel saad hoidja jälle kiirelt kokku monteerida: see võtab aega umbes 3 sekundit.

Kui printerit ei ole käepärast?

Kui juhtub, et oled kohas, kus printimise võimalust ei ole, siis saad sarnase põhimõttega aluse ikkagi valmis teha.

  1. Lõika silma järgi välja kaks šabloonil kujutatuga sarnast papitükki.
  2. Enne kui hakkad sisselõikekohti lõikama, voldi suurem papitükk keskelt pooleks. Vaata, kui lai peaks telefonihoidja olema, et sinu telefoni servad ulatuksid parasjagu üle hoidja äärte.
  3. Aseta väiksem tükk suurema tüki kohale ja märgista lihtsalt ära need kohad, kus kaks papitükki teineteisega ristuvad. Nüüd pead tegema sisselõiked, et kaks tükki saaksid omavahel kokku sobida.

Järgmisel korral teeme tutvust animatsioonidega

Järgmisel korral tutvustan lähemalt võimalusi nutitelefoniga stopp-kaader (stop motion) animatsioonide tegemiseks. Täna valmis meisterdatud telefonihoidjat saame edaspidi edukalt  kasutada abivahendina vahvate animatsioonide tegemiseks. Siinses loos kasutatud time-lapse-videod on tehtud eelmisel korral tutvustatud Hyperlapse-rakendusega.


Autorist

Marko Palm

Marko Palm

ehk Välk usub, et kui ta oleks digitaalne, siis oleks ta nende sõnade kirjutamise ajaga juba arvatavasti paar tiiru mööda informatsiooni kiirteed ümber Maa kihutanud. «Vaadaksin digimaailmast meie käegakatsutavat analoogasjade maailma ja otsiksin neid siduskohti, kuidas võtta mõlemast maailmast maksimumi,» seletab ta ja julgustab: «Avades ukse digimaailma, lood uusi võimalusi.» Avatavate digivõimaluste uste taga peituvat kasulikkust võib hea vaistu korral tajuda mehe sõnul koheselt, kuid selle mõistmiseks võib kuluda ka aastaid. «Nii või teisiti, ajaga tasub kaasas käia. Ja mis võiks olla selleks parem, kui jagada kogetud uusi kogemusi Digitarga lugejatega.» Tema tutvumine digiajastuiga ei alanud üldsegi lihtsalt, kuid oli asjade igati loogiline käik, usub ta ise tagasi vaadates. «Aasta siis oli 2000, kui läbi loetud Windowsi kasutusjuhendi nurka viskasin. Juba peatselt ostsin poest hinnaliste kroonide eest tol ajal interneti ühenduse loomiseks vajalikke Atlase kaarte. See interneti kasutamise aeg oli ju loetud. Teinekord sai internetti ühenduva modemi karjeid padjaga summutatud, sest õhtusel ajal oli maja vaikne. Seda, et aeglane internetiühendus katkes, tuli ühe õhtu jooksul ikka vahest rohkem kui üks korda ette. Püsiühendused tulid hiljem – ka praegu meie mõistes «aeglane» internet on tolle aja kiirustega võrreldes ilmselt kümneid kordi parem.» Hea meelega kirjutab ta neist asjadest, millest digimaailmas meile igapäevaselt kasu on. «Nii leian uutest asjadest kirjutades pea alati midagi uut ja põnevat, mida ka mul endal tulevikus hea teada on.»

Autori teised artiklid

Kommentaarid


Värske tehnoloogiakraam