Allikas: Shutterstock

Kuidas hallata oma gigabaite? 0


Hiljuti avaldanud autorid

Ilmselt igaühel, kes seda teksti loeb, on taskus nutitelefon, võib-olla ka kotis tahvelarvuti. Kõik need on väga toredad vidinad ka niisama, kuid õige väärtuse neile annab alles internetiühendus. Vältimatu pahena kaasneb internetiühendusega ka vastav mahu- ja hinnapakett. Ning nagu iga teine kuluressurss eeldab ka internetimaht arvepidamist.

Arvepidamine eeldab kontrolli – millal sa viimati tutvusid oma täpse internetikasutusega? Oled sa seda üldse kunagi teinud? Või saad aeg-ajalt oma telefoni ootamatuid teateid internetimahu täitumisest?

Olen varasematel aastatel isegi saanud selliseid teateid ning see on mind aeg-ajalt pannud oma internetikasutust kontrollima. Täpsemalt küll seda, millised rakendused kõige rohkem mahtu küsivad. Tavaliselt juhib seda nimekirja Facebooki rakendus. Kuigi enam ma mahutäitumisteateid ei saa, vaatasin ometi pikemas plaanis oma internetikasutust ja mind tabas suur üllatus. Avastasin, et minu igapäevane internetikasutus erineb päeviti kuni kümme korda! Täpsemalt siis 72 MB-st kuni 0,75 GB-ni. Ilmselt räägib see sellest, et ma oma internetikasutusel silma peal ei hoia. Aga heavy user’ina ongi mul peaaegu maksimumpakett just selleks, et ma ei peaks enam murelikult mahu täitumist jälgima või siis telefoni tüütuid sõnumeid saama.

 

Kes on süüdi?

Niisiis, kelle või mille suunas näidata süüdistavalt näpuga seoses kasvavate andmemahtudega? Süüdistatavate nimekirja eesotsas on muidugi meedia voogesitus. Olgu siis tegu heli või pildiga. Pilt eeldab mõistagi suuremaid andmemahte. Isiklikult mina targu oma andmemahtu kuigivõrd Youtube’i või Netflixi peale ei raiska, minu konnasilmadeks on Apple Music ja Spotify, mis kahepeale kokku võtavad enda alla enamiku kuumahust. Suurem osa sellest kulub Apple Musicule, mida ma sealjuures ei kuula isegi maksimaalse kvaliteediga. Märkimisväärne osa sellest andmemahust muuseas kulub Elroni wifiga varustatud rongides. Pean seal reeglina tasuta wifi välja lülitama, et vähegi normaalset kiirust saavutada. Sorry, Elron.

Voogmeedia rakendustest ei jää andmemahu apluses alla ka sotsiaalmeediarakendused nagu Facebook, Instagram, Twitter või Snapchat. Huvitaval kombel on põhjus sama – voogmeedia esitus. Nimelt on kõigil neil sisseehitatud meedia automaatesitus, sealhulgas automaatselt allalaaditavad ja mängima hakkavad videod.

Oma lõivu peavad maksma ka need, kellele meeldib videokõne, olgu siis Skype või FaceTime (iOS). Ka sellega võib oma kuulimiidi kiiresti ületada. Aga vaatame siis faktidele näkku ehk kui palju üks või teine rakendus andmeid kulutab. Hoiatan ette, et andmed võivad olla ligikaudsed, kuid mingi ettekujutuse need ikka annavad.

  • Youtube – 1,9–27,61 MB/min
  • Netflix – 4–50 MB/min (Ultra HD kuni 117 MB/min)
  • Spotify, Apple Music, Google Music – 0,8–2,5 MB/min
  • Facebook – paraku ei andnud Google mulle adekvaatset vastust andmekulu kohta
  • Skype – 3,75–10,98 MB/min (tavaline ja HD videokõne ühest mobiilsest seadmest teise)

Minu isiklik edetabel ühe ajaperioodi vältel on järgmine (nimekirjast puuduvad Youtube ja Netflix, sest ma ei kuluta neile oma andmemahtu, vaid kasutan ainult wifi-võrgus).

  • Facebook – 3,5 GB
  • FaceTime – 1,7 GB
  • Apple Music – 7,7 GB
  • Spotify – 1,5 GB

Olukorra täpsustamiseks võin lisada, et Facebooki videote automaatset allalaadimist pole ma ära keelanud hoolimata usinast rakenduse kasutamisest ning muusikat kuulan mõlema rakendusega keskmise kvaliteediga. Põhiliseks muusikarakenduseks, nagu arvata võite, on Apple Music, kuid aeg-ajalt kuulan ka Spotifyd.

 

Mida teha?

Andmemahu säästmiseks on erinevaid võimalusi ja nippe. Kõige lihtsam on telefoni sätetest andmemahtu õgivate rakenduste andmekasutus täiesti kinni keerata ning lubada neil tegutseda ainult wifi-võrgus. Viimane peaks meil Eestis olema suhteliselt hästi kättesaadav ning paljudes kohtades ka täiesti tasuta. Milliste rakenduste andmeside kinni keerata, sõltub kasutaja võimalustest ja eelistustest – melomaan võib välja lülitada sotsiaalvõrgustiku, suhtlussõltlane jällegi voogmeediat kasutavad rakendused. Ometi on ka võimalus, mille puhul ei pea loobuma millestki.

Nagu me andmekasutuse nimekirjast nägime, on voogesituse puhul andmemahud kuni kümme korda erinevad ühe rakenduse jaoks. Võtmesõnaks on siin voogesituse kvaliteet. Kui kasutaja rahuldub nii muusika kui ka pildi puhul madala või vähemalt keskmise kvaliteediga, siis võib andmemahu kokkuhoid olla vägagi märkimisväärne. Kui pisut madalam kvaliteet võib teravale pilgule silma paista, siis muusika madalam kvaliteet ei mõju käigupealt kuigi häirivalt. Sest olgem ausad, muusikat andmeside vahendusel kuulame me ikka n-ö käigupealt, väljaspool wifit, kus meid ümbritseb nagunii tänavakära ning stuudiokvaliteediga heli on seal nii ehk teisiti tarbetu.

 

Hea uudis telekavaatajatele

Niisiis nõuab nutiseadmes kõige enam andmemahtu liikuv pilt. Aga ilmutades teatavat digitarkust, võib siin oluliselt säästa. Nimelt uuendab Telia juulikuus oma Mobiilse Elu paketti nii, et alates 16 GB andmemahuga paketist ei pea enam MINU.TV-d vaadates kasutatud andmemahu eest maksma! Päris lahe, kas pole!? Vähemalt minu jaoks on küll tegu toreda uudisega.

 

KOKKUVÕTTEKS

Väike spikker andmemahu arukaks haldamiseks

  • Kasuta andmemahunäljasemate rakendustega ainult wifi-võrku, lülita välja nende andmeside kasutus.
  • Vali wifi-võrgust väljaspool liikudes oma meedia- ja videovoogesitusrakendustele madalama kvaliteediga esitus.
  • Kasuta videokõnet võimalikult vähe väljaspool wifi-võrku.
  • Laadi muusika või videod alla oma nutiseadmesse wifi-võrgus viibides, et neid kasutada väljaspool wifi leviala.
  • Lülita sotsiaalmeediarakendustes välja video automaatne allalaadimine ja käivitus.
  • Lülita kõigil või vähemalt ebavajalikel rakendustel välja automaatne värskendus.

Mõistagi nõuab kõigi ülaltoodud punktide järgimine teatavat eneseohverdust ja -jälgimist, mis mugavamale inimesele nagu mina põrmugi meelt mööda ei ole. Nii olengi selle asemel, et näpuga pidevalt järge ajada, võtnud endale pea maksimaalse mahuga andmepaketi. Sama soovitan kõigile teistelegi.

 

 

 

 

 

 

 


Autorist

Erki Oras

Erki Oras

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusidm" muigav ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkuse on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."

Autori teised artiklid

Kommentaarid