Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Kuidas Google Earth`i abil 3D ehitisi joonistada?


google-earth.jpgErinevatest 3D rakendustest on Digitargas varemgi juttu tehtud. Sellest. Kuidas ise 3D hooneid ja lihtsamaid mudeleid käepäraste vahenditega teha, räägin kohe lähemalt.

Võiks ju arvata, et vaja läheb ülivõimsat arvutit, IT haridust ja profitööriistu. Muidugi tulevad need kõik kasuks, kuid ei ole siinkohal nii olulised. Piisava tahtmise korral on võimalik arvestatav tulemus saada tavalise koduarvutiga (artiklis kasutasin paari aastat vanust sülearvutit) ja iseõppimise ning katsetamise vaevaga.

Tutvustangi nüüd lühidalt olemasolevaid võimalusi. Artikli lõpu poole annan veel viiteid veebilehtedele, kus on olemas tutvustavad videod ja õppimismaterjale, mis mulle abiks olid.

Milliseid vahendeid tarvis läheb?
Esiteks on vaja arvutit, mis suudab välja mängida Google Earth`i programmi. Google Earth miinimumnõuded riistvarale ja toetatud operatsioonisüsteemide nimekirja leiad siit.

Sellest tarkvarast on praegu tasuta allalaetav Google Earth 6. Kui Sul seda olemas ei ole, siis kliki siia, et see alla laadida. Kui arvutis on olemas vanem versioon, siis soovitan teha programmiuuenduse, et saaksid kõigest uuest osa.

Google SketchUp ja Google Building Maker
Teiseks vajalikuks tarkvarajupiks on „Google SketchUp“ programm. Kõige uuem versioon kannab järjekorranumbrit 8. Programmi saad tasuta alla laadida siit. Edasijõudnuile leidub võimsam tasuline Pro versioon, kus on rohkem võimalusi ja parem failide ekspordi tugi (lisavõimaluste nimekiri ).

Tasuta programmiga saad 3D mudeleid salvestada Google Earth programmile sobivas vormingus. Võimalus on valmis mudeleid eksportida Collada file vormingus (.dae lõpuga) ja Google Earth vormingus (.kmz lõpuga faild).

Kolmandaks vajalikuks abimeheks on mugav käepärane hiir. See muudab sisse – välja suumimise ja sobilikku 3D vaatesse jõudmise palju kiiremaks.

Vaja läheb Google kasutajakontot „Google Building Maker“ tasuta veebirakenduse kasutamiseks ja tulevikus 3D mudelite jagamiseks.

Kuidas ehitamisega alustada?
3D mudelite ehitamiseks Google tarkvaraga on kaks võimalust. Teeme alustuseks läbi esimese ja kõige lihtsama variandi. Google`i lehel on olemas netipõhine „Google Building Maker“ nimeline veebirakendus, millega saad kohe modelleerima hakata.

Vajalik on tavalise Google kontoga sisenemine siin. Saad valida ise asukoha võimalike valikute hulgast või võtta ette mõne Google poolt pakutud suvalise koha, kus Building Makeriga ehitamine võimalik on.

pilt1.jpg

Oma “maja” Eestisse ehitada veel ei saa
Eestis see võimalus kahjuks veel ei tööta. Kuna mul hetkel ükski pakutav valik tähtis ei olnud, võtsin suvalise Google pakutud asukoha. Ehk siis toimus väikene loterii.

pilt2.jpg

Pakutud neljast pildist tundus mulle kõige huvitavam esimene valik. Klikkisin esimesel pildil.
Järmisena avanevas aknas saab paremkliki teha hoonel, mida soovid ehitama hakata.

pilt3i.jpg

Märgi hoone piirjooned
Nüüd pakub tarkvara sulle üleval vasakul ääres kuus erineva nurga alt sellestsamast piirkonnast võetud fotot. Pead ühest neist alustama ja tõmbama ruudud või kuubid sinna, kus asub käsilolev hoone. Hoone algus- ja lõpp-punktid saad fotol ära märkida. Alloleval pildil, on hoone piirjoonte märkimine alles pooleli. Lohistan iga punase ristküliku nurga hoone nurga peale. Nii hakkabki ehitamine tasapisi ilmet võtma.

pilt4.jpg 

Antud majal on katus ikkagi väljaulatuv ja pean ruumiliselt kokku sobitama mitu erinevat kujundit. Kui piinlikult täpne olla, peaks tegema eraldi katuse ääred. Mudeli lihtsuse huvides, aga teen mõned üldistused. Seda lihtsam on mudelit hiljem Google Earthis kuvada.

pilt5.jpg 

Kui jõuad esimese pildiga lõppu, siis saad jätkata järgmistega. Kui järgmisel pildil on maja piirhooned ebatäpsed, tuleb jällegi hoone asukoht uuesti määrata.

Kuidas mudel lõpetada?
Kui oled kõigi eri vaatenurkadega valmis, saad enda tehtud hoone salvestada. Programm valmistab ise kolmemõõtmelise mudeli ja kasutab tekstuurideks aerofotolt tuttavaid fotosid. Saad nüüd oma kätetööd vaaadata valides 3D Warehouse -> My Warehouse -> My Models.

pilt7.jpg

Valmis mudeli juurde kuvatakse nüüd lisaks ka hoone asukoht. Kui kõik sobib, on võimalik valmis hoone mudelit teiste huvilistega jagada. Kuskil nupul eraldi muljuda polegi vaja. Kui hoone on valmis ja salvestatud „3D Warehouse“-i, tekib mudeli alla vastav staatuse info.

pilt8.jpg

Näidisena tehtud mudelil on praegu staatus „Awaiting review“ ehk see ootab heakskiitmist. Kui mudel on üle vaadatud ja sobilik, muutub staatus –  „Accepted to the 3D buildings layer“. Mõne aja pärast on Sinu ehitis kõigile Google Earth programmi kasutajatele nähtav.

Google SketchUp – detailsem ja mahukam!
Täpsemaks modelleerimiseks on olemas „Google SketchUp“ programm. Tähelepanelikumad lugejad kindlasti märkasid, et loo alguses vajalikuks märgitud programmi „Google Sketchup“ kasutamisest ei olegi veel peale põgusa sissejuhatuse rohkem juttu tulnud.

Oma võimalustega on see tarkvara palju täiuslikum ja mahukam. SketchUp võimaldab „Google Building Maker“-iga tehtud mudelid veelgi detailsemaks teha. Teine võimalus on ise algusest peale hoopis täiesti uus mudel teha. Nii saad teha joonistusi asukohtadesse, mille kohta „Google Building Maker“ veel võimalust ei anna. Building Makeri abil on võimalik mudeleid teha ka kõigist Eesti hoonetest.

SketchUp lubab joonistada ka Eestimaiseid hooneid
Järgmine kord kirjutangi lähemalt SketchUp-i võimalustest, tuues näiteks ise valmis tehtud mudeli ühest vanimatest Eesti kivikirikust. Hea on tõdeda, et osad majad on tänaseks juba Eestis kolmemõõtmeliseks tehtud. Heaks näiteks on Tallinna vanalinna piirkond. Sellegipoolest – veelgi rohkem maju alles ootab oma järge. Seepärast soovingi toredat katsetamist esialgu „Google Building Maker“-iga.

pilt9.jpg

Kasulikud viited

ehk Välk usub, et kui ta oleks digitaalne, siis oleks ta nende sõnade kirjutamise ajaga juba arvatavasti paar tiiru mööda informatsiooni kiirteed ümber Maa kihutanud. «Vaadaksin digimaailmast meie käegakatsutavat analoogasjade maailma ja otsiksin neid siduskohti, kuidas võtta mõlemast maailmast maksimumi,» seletab ta ja julgustab: «Avades ukse digimaailma, lood uusi võimalusi.» Avatavate digivõimaluste uste taga peituvat kasulikkust võib hea vaistu korral tajuda mehe sõnul koheselt, kuid selle mõistmiseks võib kuluda ka aastaid. «Nii või teisiti, ajaga tasub kaasas käia. Ja mis võiks olla selleks parem, kui jagada kogetud uusi kogemusi Digitarga lugejatega.» Tema tutvumine digiajastuiga ei alanud üldsegi lihtsalt, kuid oli asjade igati loogiline käik, usub ta ise tagasi vaadates. «Aasta siis oli 2000, kui läbi loetud Windowsi kasutusjuhendi nurka viskasin. Juba peatselt ostsin poest hinnaliste kroonide eest tol ajal interneti ühenduse loomiseks vajalikke Atlase kaarte. See interneti kasutamise aeg oli ju loetud. Teinekord sai internetti ühenduva modemi karjeid padjaga summutatud, sest õhtusel ajal oli maja vaikne. Seda, et aeglane internetiühendus katkes, tuli ühe õhtu jooksul ikka vahest rohkem kui üks korda ette. Püsiühendused tulid hiljem – ka praegu meie mõistes «aeglane» internet on tolle aja kiirustega võrreldes ilmselt kümneid kordi parem.» Hea meelega kirjutab ta neist asjadest, millest digimaailmas meile igapäevaselt kasu on. «Nii leian uutest asjadest kirjutades pea alati midagi uut ja põnevat, mida ka mul endal tulevikus hea teada on.»

Kommentaarid