Droonid on muutumas järjest populaarsemaks ning peale kaugjuhitavate masinate entusiastide on droonid lisandunud ka paljude teiste inimeste soovinimekirjadesse.

Drooniga lendamise reeglid

  • Drooni lennutades ära lase seda kunagi silmist ja ära usalda pelgalt video otseedastust
  • Ära lenda lennuvahendite, lennuväljade ega muude kontrollitud õhutsoonide lähedal
  • Inimesi ja hooneid filmides hoia vähemalt 50 meetri kaugusele ning ära lenda maanteede ega suurte rahvakogunemiste kohal
  • Kontrolli, kas sinu kindlustus katab teistele isikutele ning nende varale põhjustatud kahju tekitamise

Droonidega lendamine on varasemaga võrreldes muutunud oluliselt lihtsamaks, neile on külge pandud suurepärase kvaliteediga kaamerad ning paljudel on isegi automaatse lendamise režiim, mis võimaldab ilusaid pilte ja videoid teha ka neil, kellel droonide lennutamisega kuigi suuri kogemusi ei ole.

Kuna müügile on tulnud palju erineva funktsionaalsuse ja hinnaga droone, siis enne, kui drooni ostma hakkad, tee kindlaks, kas konkreetne droon kõik sinu vajadused ka tegelikult ära katab.

Vali õige droon

Kõigepealt on oluline teada, et mitte kõik kaameratega droonid ei ole mõeldud fotografeerimiseks (vähemalt mitte kvaliteetseks pilditegemiseks). Teiseks tuleb tunda kohalikke seadusi, sest näiteks Inglismaa osas piirkondades on droonidele kehtestatud kaalupiirang, mille kohaselt droon koos kaameraga ei tohi kindlast kaalust rohkem kaaluda.

Kvaliteetsete fotode ja videote tegemiseks peaks droonikaamera suutma filmida minimaalselt resolutsiooniga 1080p ja 60 kaadrit sekundis ning pildistama 12 MP fotosid. Oluline on ka mehhaniseeritud stabilisaator kaamera paigal hoidmiseks, võimalus reaalajas läbi mobiiltelefoni või muu nutiseadme oma drooni kaamerapilti vaadata ning GPS, mis ei laseks droonil kogenematu juhi käes ära lennata ning võimaldaks lisaks eelnevalt lennutrajektoori paika panna. Hea oleks, kui juhtimispuldil oleks eraldi kang ka kaamera kontrollimiseks.

Tunne seadusi

Eestis on drooni lennutamise reeglid kindlaks määranud lennuamet. Kuni 150 meetri kõrgusel võib drooni lennutada ilma kellelegi etteteatamata, kuid ainult väljaspool kontrollitava õhutsooniga alasid. Kontrollitava õhutsooniga aladeks loetakse lennuväljasid ja nende maandumiskoridore, looduskaitsealasid ja ka kaitseväele kuuluvaid alasid. Sellistel aladel droonide lennutamiseks peab taotlema luba. Enne lendama asumist tutvu kindlasti droonide lennutamise eeskirjaga.

Nutikad funktsioonid

Nagu kõik muud nutiseadmed, muutuvad droonidki järjest targemaks ning lisaks tavapärastele juhiabidele nagu automaatne õhkutõusmine ja maandumine on lisandunud teisigi nutikaid lahendusi, nagu näiteks “järgi mind”, mille puhul droon lendab sinuga kaasa, kui sõidad rattaga, teed rulaga trikke või jalutad mööda tänavat. Tänu GPS-ile on eelnevalt võimalik määrata ka lennutrajektoor või siis lihtsalt punkt A ja punkt B, mille vahel droon lendama peab – näiteks jooksuvõistluste kõrvalt filmimiseks. Selleks, et droon kunagi ära ei kaoks, on juhtimispuldil tavaliselt spetsiaalne nupp, mis drooni tagasi õhkutõusmiskohta toob.

Drooniga lendamise ABC

Droonid koosnevad äärmiselt arenenud tehnoloogilistest lahendustest nagu võimsad mootorid, suurepärase kvaliteediga kaamerad koos voogedastusega, GPS ning paljud erinevad sensorid. Seetõttu vajab see töötamiseks ka akusid, mis kahjuks sarnaselt muude nutiseadmetega ei ole veel nii arenenud kui tehnoloogia, mida see käitab. See tähendab, et olenevalt kasutusest saab tavalise drooniakuga lennata umbes 20 minutit (kui ei osteta juurde spetsiaalseid suuremaid akusid).

Töötle ja jaga

Droonid võimaldavad filmida materjali, mida varem polnud võimalik filmida, ning selleks, et suurepärased kaadrid ei jääks vaid üksikute vaatajate rõõmuks, tuleks materjal ka töödelda ning (kas tasu eest või ilma) teistelegi kättesaadavaks teha. Lihtsamaks töötlemiseks sobib ka arvutis orgaaniliselt asuv tarkvara, kuid põhjalikuma töötlemise jaoks tuleks mõelda tasulistele programmidele nagu Adobe Premiere, mis sisaldavad rohkem videotöötlemise tööriistu.

Videote jagamine on kõige lihtsam kindlasti YouTube’is, kus lisaks eelnevalt salvestatud materjalile on teatud droonidega võimalik teha ka otseülekandeid.

Allikas: techradar / Lennuamet

ehk digitaavi sai oma hüüdnime täiesti juhuslikult. "Kuid see sobib mulle," on ta sellega nüüdseks juba harjunud. "Kõik digitehnoloogiaga seonduv peab olema lihtsasti arusaadav, mugav kasutada ning märkamatult minu igapäevaelusse sobituma," räägib Digitaavi. "Telefon, sülearvuti ning Google-kalender on minu igapäevased abimehed ja assistendid, milleta ma oma elu enam ette ei kujuta. Kohtumised, trennid, puhkused – kõik on kirjas kalendris, mis omakorda on kõikide seadmete vahel sünkroniseeritud." Digimaailmaga sai DIgitaavi põgusalt tuttavaks juba ligi 15 aastat tagasi kooli arvutitunnis oma esimest e-posti kontot luues. "Suurem huvi tekkis aga esimese nutitelefoniga, milleks oli HTC Wildfire, mis oma tehnilistelt näitajatelt kuigi võimekas telefon ei olnud, sest näiteks Instagram seal tööle ei hakanudki," meenutab Digitaavi, nägu muigel. Paljudele kõlab sõna “digi” Digitaavi sõnul hirmutava ning halvaendelisena. "Minu eesmärk on tuua inimesed, kes võib-olla seni selle maailmaga kokku puutunud ei ole, lähemale teenustele, tehnoloogiatele ning vidinatele, millest neile igapäevaelus kasu tõuseks." Digitaavi kirjutab uudiseid teemadel, mis talle endale huvi pakuvad. "Üritan seda teha keeles, mis on arusaadav kõigile."

Kommentaarid