Eelmises artiklis jõudsin anda ülevaate arvuti komplekteerimisel väga olulistest komponentidest – emaplaat ja protsessor. Et aga tervik on suurem kui kõikide üksikute osade summa, siis täna vaatame ülejäänud komponendid üle ning annan ka paar soovitust.

Loe ka esimest osaKuidas arvutit ise komplekteerida?

Muutmälu ehk RAM
DDR mäluMälu valides tuleb taaskord tähelepanu pöörata emaplaadile. Tootja kodulehel on kindlasti olemas täpsed näitajad, milliseid mälusid emaplaat toetab ning kui suures koguses. Nagu eelmises artiklis sai mainitud, siis tänase seisuga on mõistlik muretseda 4GB jagu muutmälu. Hakkama saab ka 2GB-ga.

Muutmälu kiiruse valimine sõltub otseselt, missuguse kiirusega suudab protsessor andmeid vastu võtta. See on omakorda piiratud piltlikult öeldes “toru jämedusega” (ehk siinikiirusega) emaplaadil. Neid suurusi väljendatakse ülekannete arvuga sekundis (näiteks 1066 MT/s – megatransfers per second). *

Nii ongi emaplaadil kirjas FSB (Front Side Bus) siinikiirus, enamasti vahemikus 533 MT/s kuni 6.4 GT/s (1 GT/s = 1000 MT/s’i) uuematel emaplaatidel. NB! Samasugust FSB numbrit tasub otsida ka protsessori juurest – emaplaat peab toetama sellise siinikiirusega protsessorit (ja vastupidi).

DDR2 mälude kiirus ulatub kuni 1200MHz-ni, mille vastavaks tähiseks emaplaadilt on 1200 MT/s-i. Õigupoolest ei ole see päris üks ühele võrdlus, kuid matemaatilistel asjaoludel kokkulangev. Tootja on täpsustaval andmelehel kindlasti sobivad mälutüübid ja kiirused ka ette andnud.
Spetsifikatsioonid emaplaadi kohta

DDR3 mälu kiirus algab 1066MHz juurest ja tipneb hetkel 2300MHz’iga. Tasub tähele panna, et erinevad arendused DDR mälust ei ole omavahel ühilduvad, st DDR2 mälu ei saa kasutada DDR3 mälu pesas ja vastupidi.

* Kogu sellise dramaatilise arvutamise mõte on väljendada arvuti kiirust ühes sekundis edastatava infohulga koguses. 1 T/s tähendab võtta vastu või saata 64 bitti sekundis. Nii tähendab 1066 MT/s’i infohulgas väljendades 8533 megabaiti sekundis. See on näiteks 12 CD plaati jagu infot ühes sekundis.

Kettaseadmed
KõvaketasKõvaketta valik sõltub eelkõige sinu enda vajadustest ja soovidest. Enimlevinud liides on siin valdkonnas SATA. Seda ei maksa segi ajada eSATA-ga, mis on mõeldud väliste kõvaketaste arvutiga ühendamiseks. Olemas on ka RAID nimeline lahendus, kuid hetkel jääb see vaid teadmiseks.

Kui kõvaketta suurus on asi, mida tuleb endale vastavalt valida, siis kiiruslike omaduste poolel on paar nüanssi, mida tasub ehk tähele panna ja meelde jätta:

Nimelt üheks kiiruse tõstmise viisiks on tõsta kõvaketta pöörlemise kiirust. Tavaline number on siinkohal 5200 pööret minutis. Natuke lõbusamaks läheb olukord 7200 rps’i juures ning nii kuni 15000 pöördeni välja. Viimased kipuvad juba proffide tarbeks olema.

Teine asi, mida soovitan tähele panna, on kõvaketta mälupuhvri suurus. Seda väljendatakse megabaitides ning nagu ikka, suurem number on parem (ja kallim). Mälupuhvrisse talletatakse kõige tihedamini vajaminevat infot, mida muidu tuleks lugeda aeglaselt (võrreldes mälupuhvriga) kõvakettalt.

Videokaart
Nvidia videokaartGPU (Graphic Processor Unit) on järgmine kallis arvuti komponent, mille vajadus ja sellele asetatavad nõudmised on täielikult sinu enda teha. Graafikakaart võib olla väga kallis ning võimas erinevate arvutimängude mängimiseks. Samal ajal võib tagasihoidlike nõudmistega inimene suurepäraselt hakkama saada ka emaplaadile integreeritud videoprotsessoriga.

Ka GPU-de turul on kaks suuremat tegijat – ATI ning NVidia. Kumba eelistada, on suhteliselt maitseasi. Valides videokaarti mängude jõudluse põhjal, tuleks kindlasti jälgida arvustusi erinevates arvutiväljaannetes. Sama soovitan teha ka videotöötluseks sobiva kaardi otsimisel.

Arvuti komplekteerimine võib olla ühest küljest hobiline ettevõtmine, mida teha rahulikult ja arvestades tulevikus võimalike uuendustega. Teisest küljest võib juhtuda, et mõistlikku vajaminevat komplekti pole keegi müügile toonud. See käib eriti näiteks ettevõtte vajaduste kohta. Igal juhul on ise oma arvuti komplekteerimine huvitav ettevõtmine ning küsimuste korral tasub kindlasti kommentaar lisada.

Harivat lugemist mälude ning arvuti siinide ja nende kiiruste kohta leiab siit. Ning ars technica foorumis on väga selge seletus mälu ja teiste arvutikomponentide vahel. (Mõlemad viited on inglisekeelsed)

Kirjutan väga erinevatel teemadel, peamiselt programmidest (nii arvutitele kui telefonidele), tarkvaramaailma uudistest ning internetiteenustest. Kõige olulisemaks pean kirjutamisel lihtsust ja ülevaatlikkust, et teksti oleks mõnus lugeda.

Kommentaarid