Kuidas avalikku wifit turvaliselt kasutada?

#turvaline #turvaline internet #WiFi
4 min lugemine

Ühendamine avalikku wifi-võrku võib olla riskantne. Vaatame, kuidas ohte vähendada.

 

Ligipääs internetile pole üldjuhul probleemiks, kui sa oled kodus – see on turvaline, lihtsasti ühendatav ja ülerahvastamata. Seda viimast muidugi mitte juhul, kui kogu pere striimib korraga viiel seadmel Netflixi. Suundudes kodu kaitsvate müüride vahelt välja, on lugu teine. Kohti, kus wifi-võrgud levivad on meeletult, võimaldades jätkata tööasjade ja muu vajalikuga. Keerulisem küsimus on, kuidas nendele võrkudele ligi pääseda ja kuidas seda turvaliselt teha.

Avalik wifi-võrk on oma olemuselt vähem turvaline, kui privaatne, sest teadmata jääb, kes selle üles pani ja kellel veel on ligipääs. Ideaalses maailmas poleks vaja avalikesse võrkudesse ühenduda, selle asemel tasuks eelistada nutitelefoni, millega teha hotspot ehk kohalik wifi võrk, mille ruuteriks on enda telefon. Siiski tuleb ette olukordi, kus see pole praktiline või isegi mitte võimalik. Sellisel juhul on võimalik potentsiaalset kahju minimeerida, järgides allolevaid lihtsaid samme.

 

Vali, keda usaldada

 

Võimalusel vali teada-tuntud võrgud nagu näiteks McDonald’si oma. Nende äri on burgerid, saades oma kasumi sealt, mistõttu pole neid põhjust häkkimises kahtlustada.

Siiski pole ükski avalik wifi-võrk täielikult turvaline, sõltudes, kes sellesse veel on ühendatud ja kes seda pakub. Rääkides suhtelisest turvalisusest, siis üldiselt tasub vältida suvalisi wifi-võrke, mis hüppavad ette näiteks läbi kaubanduskeskuse jalutades. Samuti, kui nende nimed on midagi, millest pole midagi varem kuulnud. Tegu võib olla täiesti adekvaatsete võrkudega, kuid kui iga mööduja võib sinna tasuta ennast ühendada, siis mis kasu sellest võrgu haldaja saab? Mille pealt nad teenivad? Siin pole ühte kindlat ja alati paikapidavat reeglit, kuid tervest mõistusest lähtumine on abiks.

Tasub kasutada nii vähe avalikke võrke, kui võimalik. Võõras linnas soovitame kasutada wifi-t mõnes poes või kohvikus, mida oled juba varem kasutanud, näiteks Starbucksi omas.

 

Jää HTTPS juurde

 

Näiteks Google Chrome annab teada, kui leht, mida külastad, kasutab turvalise HTTPS asemel krüpteerimata HTTP ühendust (märgistatud “Not Secure”). Seda hoiatust tasub kuulda võtta, eriti avalikus wifi-s. Kui samas võrgus on veel kasutajaid, siis HTTPS puhul pole neil liigutatavaid andmeid võimalik näha. HTTP puhul on see küllaltki lihtne.

 

Ära anna liiga palju infot

 

Väga ettevaatlik tasub olla juhul, kui võrku logides küsitakse isiklikku informatsiooni nagu näiteks e-maili aadressi ja telefoninumbrit. Kui tõesti kuidagi ei saa ilma, siis vali sisse logides võimalikult usaldusväärsed võrgud ja võimalusel kasuta alternatiivset, mitte peamist meiliaadressi.

Poed ja restoranid, kes isiklikke andmeid küsivad, tahavad neid kasutada oma turunduses. See on diil, kus äri saab su andmed ja sina saad natuke internetti.

Jällegi, logi nii vähestesse erinevatesse wifi-võrkudesse, kui võimalik. Alati eelista juba võrku, kuhu oled varem loginud.

 

Kasuta VPN-i

 

Kõige efektiivsem viis, kuidas avalikest wifi-dest puhtalt välja tulla, on installida oma seadmetesse VPN (Virtual Private Network ehk virtuaalne privaatvõrk), mis krüpteerib andmed, mis su telefonist või arvutist sisse ja välja liiguvad. Nii on teistel sama wifi-võrgu kasutajatel või administraatoril väga palju raskem isiklikule infole küüsi taha saada. Usaldada tasub tasulisi VPN-e.

 

Boonuseks

 

Enne avalikesse võrkudesse minemist veendu, et telefonis või sülearvutis oleks tehtud kõikvõimalikud uuendused, kirjutab Wired. Ühtlasi väldi avalikus võrgus millegi uue installimist.

Lõpetuseks me ei väsi kordamast, et parim viis turvalisuse probleemi vältida on avalikesse võrkudesse üldse mitte oma seadmeid ühendada. Võib-olla saab midagi juba kodus ette installida? Või siis väljas kasutada mobiilset internetti. Kui siiski tuleb avalikke võrke kasutada, siis ülaltoodud punktid, annavad parimad eeldused jamasse mitte sattumiseks.

 

Hardi õppis Balti filmi- ja meediakoolis ning töötab vabakutselise režissöörina, aga tema argipäeva mahub nii kooli täienduseks kui kõrvale ka mitmeid hobisid. Reisimise ning filosofeerimise kõrval katsetab Hardi ka erisuguseid digitehnoloogilisi süsteeme, programme, portaale ja rakendusi, et selgitada välja need, millised aitavad oma elu kvaliteetsemalt korraldada.