varundamine1.jpgÜks lihtsamaid analüüsimeetodeid on kujutlusvõime. Kujuta, et kogu Teie arvuti hävib. Millisest infost oleks kahju?  Kujuta, et kogu eelmise nädala töö haihtub. Kas tekiks paanika? Targa arvutikasutajana on sul mõistlik oma andmeid varundada. Järgnevalt mõned soovitused, kuidas seda teha.  

Mida jälgida?
Üldiselt soovitatakse valida varundamiseks mõni konkreetne kuupäev, nädalapäev või kellaaeg ja teha varundamine automaatseks. Peamine, et tagavarakoopia, mille oled teinud, tuleks viia arvutist kaugemale – kui arvuti on töölaual, siis tagavarakoopia võiks olla magamistoas tulekindlas šeifis. Kui köögis tekib uputus, siis tõenäosus, et kahjustada saavad nii arvuti kui tagavarakoopia, on suhteliselt väike. 

Vajaliku intervalli, hulga ning hilisema hoiustamise asukoha määrab see, kui tähtis varundatav info sinu jaoks on. Arvestada tuleb ka keskkonnaga, milles tegutsed – kas on lapsed, kellele meeldivad laserplaadid või mälupulgad (andmete riknemise oht); kas käib külalisi, kellele meeldib varastada (andmete lekkimise oht) jne.   

Kuidas andmeid varundada? 
MS Windowsiga arvutites on kaasas selline asi nagu Backup. Kasutuse kohta on Microsoftil kirjutatud lihtne kasutusjuhendki 

Mac OS X’ile on samuti tehtud integreeritud varundamistarkvara.   

Millele andmeid varundada?
Tänapäeval on tehnoloogia teinud varundamise lihtsaks. Valikus on võrgukettaseadmed, usb-kettaseadmed, laserplaadid, flash-mälud. Tootjatest on näiteks Dell, Iomega, Buffalo. 

cd-plaadid1.jpgKui oled varundamise lõpetanud, siis oleks mõistlik vaadata seadmelt, millele varundati, kas kõik vajalik on olemas ja töökorras. Sest ei ole just meeldiv avastada vajalikul hetkel, et kõik varundamised on kasutud.  Tähtis on ka mitte lähtuda rahast, mis sul varundamisele kulub – kui ostate 1-krooniseid laserplaate, siis risk suureneb, et vajalikul hetkel on teil laserplaadi karbis ainult plastik, millelt lugemine on võimatu.   

Kus varundatud infot hoida?
See küsimus on mõneti kõige raskem. Siin aitaks samuti kujutlusvõime. Kujuta, et kogu sinu varundatud info satub naabrite / töökaaslaste / sugulaste valdusesse. Kas tekib paanika? 

Andmete hoidmisel võiks analüüsida, kui suure tõenäosusega võivad nii tagavarakoopia kui ka algandmed hävineda koos. Selle riski arvestamisel on muidugi vaja endale selgeks teha ka andmete väärtus. Tõenäosus on suur, kui varundatut hoitakse arvuti kõrval. Tõenäosus jällegi väheneb tunduvalt, kui andmed on füüsiliselt teises hoones.

varundamine2.jpgKodustes tingimustes on ehk raske leida füüsilist eraldatust – sellisel juhul ongi hea omada seifi. Näiteks võib valida endale sobiva hinna ja kindlusega kapike

Mitte just suuremahuliste dokumentide puhul tuleks ehk kõne alla ka näiteks mõne serverimajutust pakkuva firma teenused – näiteks Data Zone ja Netpoint. Nende pakutavate toodete hulgas on võimalik rentida failiserveri teatud osa. Mainitud firmad võtavad oma tagavarakoopiate poliitikat tõsiselt, sest nad majutavad paljude firmade andmeid ja andmebaase. Selliselt saaks näiteks üles laadida eelnevalt kokkupakitud dokumendid.  

Näide ebaõnnestunud varundamisest
Mäletan, et ühes suures Euroopa firmas, kus maksti suuri rahasid turvalisuse ja andmete kaitsmise tagamiseks, jäeti andmete varundamisel piisavalt tähelepanuta küsimus “kus

Digitarga keskkonda koondame nõuandeid, infot ja uudiseid ka laiast maailmast. Kasutame tuntud ja usaldusväärseid infoallikaid.

Kommentaarid