Kui tihti tuleks taaskäivitada oma arvutit?

#restart
2 min lugemine

Kui arvuti hakkab mingil moel vigurdama või nö laisklema, siis esimese asjana lülitatakse see lihtsalt välja ja siis uuesti sisse. Aga kas tuleks kasutada taaskäivitust või arvuti tõepoolest täiesti välja lülitada? See sõltub suuresti, millist arvutit kasutatakse.

 

Arvuti sulgemine lõpetab kõigi töötavate programmide tegevuse ning tühjendab ka vahemälu, nii et taas sisselülitades on arvuti taas värske, sest taustal ressursse röövinud programmid on inaktiivsed.

Mac’ide puhul toimub restardi ja arvuti väljalülitamise puhul sama asi, nii et siin vahet pole. Arvuti tasub väljalülitada siis, kui seda pole plaanis pikemat aega kasutada. Windows-arvutitega see nii lihtne pole. Nii näiteks on osadel Windows-arvutitel aktiveeritud kiire stardi režiim (Fast Startup), mis hoiab osa programme täielikult sulgumast. Soovitav on see režiim välja lülitada, et arvuti sisselülitamisel paremaid tulemusi saavutada. Samuti ei lülita kõiki programme välja arvuti restart, mistõttu on probleemide tekkimisel parem kasutada arvuti täielikku väljalülitamist.

 

Üldiselt on arvuti sujuvamaks tööks nutikas masin vähemalt korra nädalas täielikult välja lülitada, et kõik protsessid kulgeksid sujuvalt ja stabiilselt.

 

Arvuti väljalülitamiseks on sulle pakkuda väike trikk. Kliki oma hiire parema klahviga ekraanil ning avanenud menüüst vali uus otsetee, kuhu kopeeri selline lühike käsklus – shutdown /s /f – ning nimeta see endale sobivalt. Samuti võid sellele valida mõne silmatorkavama ikooni, et seda kogemata mitte klikkida. Edaspidi piisab arvuti täielikuks väljalülitamiseks vaid topeltklikist sellel otseteel.

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."