Ka väikesed igapäevased liigutused internetis, nagu otsingumootorite kasutamine või e-kirja saatmine, jätavad keskkonnajalajälje, mida kõik inimesed alati ei tajugi.

 

Kuigi meie tegevus internetis võib tunduda täiesti heitmevaba, pole ta seda sugugi. Lisaks endiselt valdavalt fosiilkütuste põhisele elektrienergiale, mida tarbivad arvutid, laptopid ja telefonid, avaldab keskkonnale mõju kõigi nende seadmete tootmine, serveriparkide elus hoidmine, tekkiva elektroonilise prügi ladustamine ja käitlemine jne.

Internetiotsing. Näiteks isegi nii süütuna tunduva liigutuse kui ühe Google`i otsingu süsiniku jalajälg on samas suurusjärgus kannutäie tee keetmise või 16 meetri autoga sõitmisega. Tundub väga väikese numbrina? Ent kui mõelda, mitu korda päevas me otsingumootoreid kasutame, siis kokku kõigi inimeste peale on seda väga palju.

E-kiri. Ühe e-kirja saatmine toodab süsinikku neli grammi, kui kirjal aga on küljes pilt, kasvab süsiniku kogus juba 50 grammini. 65 e-kirja saatmine on süsiniku tootmise poolest võrdne ühe kilomeetri autoga sõitmisega. Ühe aasta jooksul terves maailmas aset leidev e-kirjavahetus toodab sama palju süsinikku kui teedel sõidaks lisaks olemasolevatele veel seitse miljonit autot!

Videostreeming. Netflixi ja You Tube`i pideva kasutamise peamine probleem on suured andmemahud. 80% kogu andmemahust, mis online´is liigub, on videod ja neist omakorda 60% sellised, mida ei laeta endale alla, vaid vaadatakse üle veebi Netflixist, You Tube´ist või Vimeost. Sedasorti tegevus tootis 2018. aastal 300 miljonit tonni CO2e ehk sama palju kui näiteks toodab terve Hispaania.

Sotsiaalmeedia ja selfie indeks. Majandusteadmiste levitamisega tegeleva portaali Core Project poolt kokku pandud Selfie Indeks mõõdab endast sotsiaalmeediasse ülesriputatud piltide keskkonnajalajälge. Selle indeksi põhjal on ca kümne selfie CO2 emissioon umbes sama suur kui ühe kilomeetri autoga sõitmise korral. Kuigi see ei tundu suure reostamisena, tasub meeles pidada, et ühes päevas käib näiteks läbi Instagrami 350 miljonit ja läbi Facebooki 80 miljonit pilti. Facebook on lubanud selle aasta lõpuks minna täielikult üle taastuvenergia kasutamisele. Selliste hiiglaste nagu Facebook, Apple ja Google andmekeskuste ülevalhoidmiseks kulub tohutus koguses energiat.

 

Kokkuvõtteks

 

Saab öelda, et üksikisiku tasandil võivad need igapäevased tegevused tunduda vaid ühe pildi üleslaadimise või ühe lühikese video vaatamisena, kuid kogu maailma rahvastiku internetitarbimist arvestades avaldab see kõik kliimamuutustele vägagi suurt mõju.

 

Kuidas saab seda mõju vähendada?

 

Üks võimalus selleks on osaleda digitaalsel koristuspäeval, et vähemalt oma seadmetest osa digireostusest välja rookida. Telia kutsub kõiki eraisikuid ja ettevõtteid ​31. jaanuaril 2020 sellel koristuspäeval kaasa lööma. Eesmärgiks on teha korda oma digielu ning kustutada kogu mittevajalik info, mis on ajaga muutunud digitaalseks prügiks.

 

 

 

Digitark koondab tehnoloogiateadlikke ja -huvilisi toimetajaid, kes otsivad üles põnevaimad ja kasulikumad tehnoloogiakillud Eestist ja laiast maailmast, et sinu elu oleks lihtsam, mugavam, toredam ja turvalisem.

Kommentaarid