Allikas: Samsung

Kui hea on Samsung Galaxy S9+? 0



Ma ei mäleta enam, kas esimene Samsungi Galaxy S-seeria mudel, mida mul testida õnnestus, oli S2 või veel varasem. Igatahes, pärast seda on kõik Galaxy S-seeria mudelid minu töntside näppude vahelt läbi käinud. Peale Plus-mudelite ilmumist olen eelistanud testida just neid kui tavamudelist võimekamaid. Nii et ma olen Samsungi tipptelefoni hingeeluga üksikasjadeni kursis ja võin täie kindlusega väita, et Galaxy S9+ on vaieldamatult parim Samsungi telefon. Teisiti olekski ilmselt loomuvastane. Kannatamatud võivad siinkohal lugemise lõpetada ning kohe poodi uue telefoni järele liduda, kuid digitargemad tahavad ilmselt teada, mis teeb S9+’st just selle parima ratsu Samsungi tallis.

 

Välimus

 

Kui teater algab puhvetist, siis telefoni puhul on esimeseks asjaks, mis silma hakkab, välimus. S9+ mudelil pole siin põhjust nurgas häbeneda. Ehkki ta ei saa kelkida terasest raamiga nagu iPhone X, on säravat klaaspinda seda rohkem, tervelt 6,2-tolline ekraan ja sellest veel suurem tagakülg. Kuuldavasti olevat selle klaasi remont suurusest hoolimata märksa soodsam kui iPhone X-l. Telefoni servad on kergelt kumerad nagu ka S8 Plusil. Kuigi välimuse muudab see efektsemaks, mina isiklikult nende kumerate servade fänn ei ole. Minu arvates muudavad need telefoni käeshoidmise ebamugavamaks. Selle vastu aitaks telefoniümbris, kuid sellisel juhul kaotavad ümarad servad oma esteetilise efekti.  Nii S9 kui ka S9+ välimuse suurimaks muudatuseks on sõrmejäljesensori liikumine ekraani alt tagaküljele, otse kaameraobjektiivi alla. Konkurendid nagu OnePlus ja HTC on seda teinud juba ammu, kuid Samsung julges alles praegu selle julge sammu ette võtta. Ka mina ise eelistan just sellist kohta sõrmejäljesensorile. Kui sellist pisut iganenud tuvastamismeetodit muidugi üldse vaja on. Sõrmejäljesensori sellise asukohaga on aga ka üks probleem. Nimelt asub see otse kaameraobjektiivi all ning kiiruga kipub sõrm tihti hoopis kaameraobjektiivi sõrmitsema. Huawei näiteks on selle probleemi lahendanud märksa elegantsemalt: objektiiv on kaamera vasemas ülanurgas ning sõrmejäljesensor keset tagakülge.

 

Allikas: Samsung
Allikas: Samsung

 

Kaamera

 

Ehkki nutitelefone kasutatakse endiselt ka helistamiseks, on selle funktsiooni kasutamine üha rohkem hääbumas. Nii näiteks kasutatakse nutitelefoni üha enam sõnumite saatmiseks. Ja mitte ainult. Üheks olulisemaks argumendiks telefoni juures on saamas selle kaamera. Võiks isegi öelda, et põhiliseks argumendiks, sest tekstisisestamisel ja telefonikõnede tegemisel ei suuda üks telefon teisest enam kuigivõrd erineda. Küll aga on kaameral erinevaid parameetreid, mida arendada ja timmida. Ning teiste telefonikaameratega konkureerida. Paljude testide ja testijate jaoks on Samsung Galaxy S9 kaamera näol tegu maailma parima telefonikaameraga. Ise ma selles päris kindel ei ole. Seda enam, et parim telefon määratakse kindlaks pika ja põhjaliku testi teel, millest keskmine tavakasutaja ei jaga ööd ega mütsi. Ning parimat ja mitut mitteparimat telefoni eraldab vaid paar testipunkti, mille vahet tavakasutaja eristada ei suuda.

Edasise segaduse vältimiseks pean ütlema, et testimisel kasutan ma alati telefonikaamera automaatsätteid, nagu teeb seda ka valdav osa nende kasutajatest. Nii ei sõltu pildi kvaliteet mitte kasutaja oskustest, vaid konkreetsest tark- ja raudvarast.

Samsung Galaxy S9+ on saanud kiita oma suure valgusjõu poolest ehk võime pärast ka hämarates tingimustes kvaliteetset pilti teha. Asjaarmastajana ei suutnud ma ilmselt sobivat hämarust leida, sest ma ei suutnud eristada kvaliteedi vahet samades tingimustes tehtud iPhone X piltidega. Sama kehtis ka päevavalguses tehtud fotode puhul. Aga iPhone X-ga võrdlemine ei tohiks olla piinlik isegi Samsungile, sest iPhone on teatavasti maailma populaarseim fotoaparaat ning X on nende tippmudel. Seega võin Samsung Galaxy S9+ topeltkaamerat enam kui soojalt soovitada.

Minu ja ilmselt veel paljude jaoks on suureks plussiks ekraanikaamera portreerežiim endlipiltide tegemiseks. Lõpuks ometi saab endast teha normaalseid selfisid, sest teised ju ei suuda sinu tõelist mina pildile jäädvustada sama hästi kui sa ise. Siinkohal väike pro-tip oma profiilipiltide valikul: laske pilt valida kellelgi teisel, keda te usaldate ja kellel on teie arvates hea maitse. Ise oma profiilipilti valides on inimesel suurem tõenäosus sellega mööda panna.

 

Kasutuskogemus

 

Samsung Galaxy S9+ istub pihku nagu valatud, kuid kasutamisel tuleb olla ettevaatlik. Selleks sunnivad ümarad servad, libe korpus ja kõrge hind. Korpuse puudumise tõttu pidin iga kord, kui telefoni taskust välja võtsin, spetsiaalselt telefonile keskenduma, et see minu töntside näppude vahelt minema ei lipsaks. Seega oleks soovitav uhkele nutiseadmele vähemalt mingi elementaarnegi kest ümber panna. Seda enam, et kesta puudumisel peaks telefoni põhivarustuses olema ka lapp säravläikivalt korpuselt sõrmejälgede eemaldamiseks.

Kuigi Samsung on teinud suure ja ennastsalgava töö uutes Galaxy telefonides oma tarkvara vähendamisega, püüab telefon ometi kasutajat telefoni aktiveerimisel Samsungi enda rakenduste võlumaailma ahvatleda. Õnneks pole Samsungi konto loomine kohustuslik, ehkki Samsung hoiatab, et vastasel korral ei saa kasutaja telefonist täit funktsionaalsust kätte. Muretsemiseks pole põhjust, sest Android 8.0 pakub juba ise niipalju võimalusi, et Samsungi tarkvara rõõmude nautimine on rangelt vabatahtlik. Küll aga on Samsung S9+ varustanud uue nuhtlusega, mille nimi on Bixby. Täpsemalt siis füüsilise nupuga, mis kutsub välja selle ülipüüdliku virtuaalse kammerteenri. Valdavalt vastu minu tahtmist, sest Samsung on pannud Bixby-nupu uljalt keset telefoni serva, kus näpp enam kui kergelt selle peale satub.

Sarnaselt Apple’iga on ka Samsung varustanud oma tippmudeli näotuvastusrakendusega. Ja silmaiirise-skanneriga. Ja sõrmejäljelugejaga. Tundub, et turvalisemaks enam minna ei saa. Reaalses elus asi aga nii ilus ei olnud ning minul töötas veatuna vaid sõrmejäljelugeja. Ülejäänud turvavahendid jätsid aga kõvasti soovida. Ehk on need veidi kobedamad näiteks Samsung Galaxy S10 Plusil, kuid S9 Plusi puhul ma oma aega ega energiat nende rakenduste peale kulutama eriti ei hakkaks.

Kui nüüd keegi lugejatest mõtleb, et ma Samsungi lipulaeva kallal vaid viriseda tahan, siis ta eksib. Need olid lihtsalt need tõrvatilgad, mis sellesse Samsungi säravasse meepotti olid kukkunud, sest kõigest ülejäänust võib vabalt vaid ülivõrdes kõneleda. Ilmselt parim nutitelefoni ekraan, võimsaim ja säästlikum protsessor, vastupidav aku, korralik heli, tippklassi kaamera ja isegi kõrvaklapipesa – mida enamat veel nutitelefonilt oodata!? Rakendused ja mängud liiguvad sujuvalt nagu klimp rasvasel supitaldrikul, ilma läägide ja jõnksudeta. Telefon töötab nii hästi, et isegi igav on veidi. Veidike meelelahutust toovad küll Samsungi uued animeeritud emotikonid, kuid sedasorti meelelahutus jääb minu arvates pigem nende jaoks, kes tegelikult sellist telefoni endale veel lubada ei saa. Ehk siis pisut lapsemeelsetele.

 

Kokkuvõtteks

 

Samsung Galaxy S9+ on üllatusvabalt hea telefon. Isegi väga hea. Aga seda vau-efekti ei olnud. Eriti kui su käte vahelt on läbi käinud kõik selle eelkäijad. Kui veel mõni aeg tagasi väideti, et Apple kopeerib mõningaid Samsungi telefonide funktsioone, siis S9+ puhul seda paraku väita ei saa. Kui näiteks iPhone X on teinud põhimõtteliselt mäekõrguse arenguhüppe võrreldes iPhone 8 Plusiga, siis Samsung Galaxy S9+ on pigem S8 Plus, mis on adrenaliini täis pumbatud ning uus pintsak selga ning säravam lips kaela pandud. Samsung Galaxy S9+ pole kindlasti mitte igaühele, vaid neile, kes eelistavad kanda just viimaseid moehitte. Ning kes saavad seda endale ka tõepoolest lubada. Ning kellele sealjuures tõepoolest meeldib väga pildistada.

 

Telefoni leiad siit.

 


Autorist

Erki Oras

Erki Oras

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."

Autori teised artiklid

Kommentaarid