Kristjan Kukk: kas praegune kriis võib peatada linnastumise?

#kriis #Kristjan Kukk #linnastumine #tehnoloogia

See, mis paistab praegu muutunud mobiilse interneti kasutuse kaartidelt, võib olla algus protsessile, mis muudab mitmete ettevõtlusvaldkondade tegutsemist ja inimeste eluviisi laiemalt, kirjutab Telia Eesti ärikliendi üksuse juhi kt Kristjan Kukk.

 

Telia mobiilse andmeside kasutamise aktiivsuse kaardid näitavad, et kohe pärast eriolukorra väljakuulutamist hakkasid inimesed suurtest linnadest maale valguma. Lisaks kasutatakse Telia 4G võrgus aprilli lõpu seisuga mobiilset internetti umbes 30% enam kui märtsi alguses. Kõvasti on kasvanud ka mobiilse kõneside mahud, ca 50%.

On igati mõistetav, et kui inimesed teavad, et nad võivad olla surutud pikaks ajaks korterisse nelja seina vahele koos võimalusega vaid vahel jalutamas käia, siis pigem pakivad nad pere kokku ja sõidavad maale. Juhul muidugi, kui see võimalus on olemas.

Sama trend on jälgitav praegu mitmel pool maailmas. Näiteks New Yorgis on jõukamate linnaosa Upper East Side muutunud praeguseks tühjaks kummituslinnaks, sealsed rahakad elanikud on pagenud maale. Majandusuudiste portaal Quartz tõi välja, et USAs kasvas AirBnB käive märtsis linnalähedastes maapiirkondades aasta varasemaga võrreldes 30 %. Samuti on Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi väikelinnad üleujutatud suurlinnadest põgenenutega, kes rendivad seal pikemaks ajaks elamise.


Linnastumine pidurdub?

Eestis on paljudel veel alles maavanavanematelt pärandina saadud elamised ja vaikselt on viimasel kümnendil jõukuse kasvades suurenenud ka võimalused maakodu hankimiseks. Samuti on kinnivarahindade tõus suuremates linnades suunanud inimesi otsima elukohta linnade lähedastest asulatest. Kas aga võib koroonaviiruse hirmus maale pagemine luua meile uue normaalsuse, kus taasiseseisvumise algusest peale kasvanud linnastumine pidurdub märgatavalt ning pigem hoogustub maale kolimine?

Pinnas sellisele liikumisele on olemas, sest tehnoloogiline areng ja inimeste valmisolek seda tehnoloogiat igapäevaselt kasutada on jõudnud sinnamaani, et võimaldada mugavat elu ka  maal. Mugavuse all pean selles kontekstis silmas võimalust vajalikul viisil tööd teha ning saada harjunud teenuseid ja tooteid.

Korralikust kiirest internetiühendusest on saanud juba inimõigus ja väga loodan, et kiire intenet jõuab lähiajal ka selle nö viimase miilini ehk eraldatumate majapidamisteni. Seda arengut kiirendavad nii riik oma toetusmeetmetega kui ka telekomioperaatorite viimaste aastate kasvanud investeeringud kaasaegsesse võrku. Tänu praegusele eriolukorrale muutub kaugtöö senisest veelgi laiemalt praktiseeritavaks ja aktsepteerituks. Murduvad müüdid, et kodukontoris inimeste produktiivsus või tööeetika kannatavad. Lausa vastupidi on selgumas, et teatud laadi tööks sobib kodukontor näiteks avatud kontoripinnast hoopis paremini. Enda kogemus näitab, et operatiivsemat laadi koosolekud sujuvad kaugtöö vahenditega palju tõhusamalt ja kiiremalt, rääkimata tegevustest, mis vajavad rahu ja süvenemist. Samas on selge, et kontorid pole pildist kadumas. Meeskondliku iseloomuga tegevusteks, kus väärtus tekib kiirel mõttevahetusel ja paljude erinevate nägemuste sünergiast on endiselt oluline silmast silma kontakt, arutelu kohvinurgas jne. Küll aga usun, et kodukontori ja päris kontori kasutuse proportsioonid muutuvad praeguste kogemuste taustal ja seda kindlasti kodukontori laiema kasutuse suunas.


Protsess, mis käivitab järgmised protsessid

Millised arengud toimuvad koroonaviirusega edasi, ei oska keegi praegu öelda, kuid teadlased hoiatavad, et see viirus (või mõni muu) võib mingi aja tagant kordudes jäädagi ringlema. Me ei saa oma ülejäänud elu isolatsioonis veeta, mis tähendab, et peame õppima koos selle viirusega elama. Kuna pandeemiatele aga meeldib, kui inimesed suurel hulgal kokku kogunevad, siis hajusamalt elama asumine on kindlasti üks võimalikest kohanemisviisidest. Maale kolimine pole aga lihtsalt oma elamise ühest kohast teise viimine, vaid protsess, mis lükkab käima või kiirendab muutuseid mitmetes ettevõtlusvaldkondades ja tehnoloogia arengus.

Kui maale kolivad inimesed, kes töötavad suuremates linnades asuvate ja suhteliselt hästi maksvate ettevõtete heaks, tähendab see, et maapiirkondade elanikkonna keskmine ostujõud kasvab. See aga omakorda võib tähendada maapiirkondades pakutavate teenuste hulga kasvunäiteks mõnede maapoodide elluärkamist või uute söögikohtade tekkimist ja kindlasti suurt e-poodlemise kasvu. Viimane tähendab aga pakiautomaatide ja kojuveo äri jätkuvat kiiret arengut.

Kuigi näiteks Cleveron on oma tehase praegu ajutiselt sulgenud, võib eeldada, et neid ja teisi samas valdkonnas tegutsevaid  ettevõtteid ootab pärast eriolukorra lõppu ees korralik tõus. Cleveroni omanikud on juba teatanud valmisolekust katta Eesti külad ja alevikud pakiautomaatide võrgustikuga, abiks oleks  ka riiklik või kohalike omavalitsuste tellimus ja tugi. Sealt samm edasi on tekitada juba kodupakiautomaatide võrgustik, mis looks olukorra, kus paki vastuvõtmiseks ei pea enam kodus olema.

Kinnisvaraturul võib samuti eeldada muutuseid. Linnast maale kolimine toob kaasa tehinguaktiivsuse tõusu maapiirkondades, mis tähendab ka hinnamuutuseid. Kui üksikute maakohtade maine kinnisvarainvesteeringu mõttes muutub “pommiaugust” mugavat privaatsust pakkuvaks koduks, siis kerkivad ka sealsed hinnad ning arendajate huvi võib liikuda piirkondadele,  mis seni olid väga väheatraktiivsed.  Kindlasti on hetkel  mõtlemisainet ka kohalikele omavalitsustele, kuidas olla atraktiivsem potentsiaalsete uute elanike silmis ja kasvatada läbi selle oma maksubaasi. Samuti aitaks see ettevõtjaid,  kes on väljapool linnu krooniliselt hädas tööjõu puudusega.

Eraldatum elamine eeldab muidugi ka harjumuspäraste suhtlusrutiinide muutmist, mis võib kiire elutempoga harjunud inimeste jaoks osutuda tõeliseks väljakutseks.  Muidugi aitavad siingi erinevad platvormid, aga me kõik teame, et näost näkku suhtlemist see siiski ei asenda. Asja ajab ära ja jutud saab räägitud, aga teinekord oleks vaja n-ö suuremat kohalolekut imiteerivat lahendust. Kas siin võiks üksteisest kaugemale elama asunud sõpruskonnale või perele suhtlemisel appi tulla  mõni liitreaalsuse vahend või muu lahendus näitab aeg.


Kriisis peitub potentsiaal

See kõik, mis juhtuma hakkab, on praegu rohkem või vähem intellektuaalselt huvitav mõttemäng, aga selge on see, et meie senist elukorraldust muudab koroonaviirus märgatavalt. Mõttekas on neist muutustest välja pigistada parim ning näha, milliseid uusi võimalusi uus elukorraldus kaasa toob. Maale kolimine on kindlasti üks headest võimalustest, mille ärakasutamine võib käivitada edukad ümberkorraldused ja innovatsiooni nii mitmetes ettevõtlusvaldkondades kui inimeste elustiilis laiemalt. Kriisiolukord on juba andnud tõuke väga paljudele e-teenuste loomisele, mille käivitamine oleks tavaolukorras kordi keerulisem ja aeganõudvam. Lisaks e-kaubanduse hüppelisele kasvule on laiemalt kasutusele võetud  e-tervishoiu ja kaugõppe lahendused, on tekkinud uuenduslikud meelelelahutusvõimalused (nt e-teater). Inimestel tekib esimene positiivne kasutuskogemus ja seejärel ka harjumus, mis viib Eesti kui digiriigi täiesti uuele tasemele.

 

Digitark koondab tehnoloogiateadlikke ja -huvilisi toimetajaid, kes otsivad üles põnevaimad ja kasulikumad tehnoloogiakillud Eestist ja laiast maailmast, et sinu elu oleks lihtsam, mugavam, toredam ja turvalisem.

Kommentaarid