Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.
Lapse telefon olgu soodne, vastupidav ja suure ekraaniga.

Kui tavaliselt kroonivad Telia mobiiltelefonide müügiedetabeleid Apple’i tooted, siis uue kooliaasta eel kerkis üheks müüdumaks nutitelefoniks Lotte sümboolikaga Huawei Y5.

Tavapärasega võrreldes kasvas Lotte telefoni müügiedu mitu korda, mis näitab, et see on kooli läinud laste vanemate seas üks eelistatumaid valikuid. Üks peamisi müügiargumente on Lotte telefoni puhul kindlasti soodne hind (89 eurot). Kooliaasta alguses suutis Lotte telefoni müügiedult edestada vaid Samsung Galaxy J3.

“Nagu näha, on müügitabeli tipus kaks odavama hinnaklassi toodet. Näiteks Samsung Galaxy J3 hind on 149 eurot, millega on see kõige odavam Samsungi mudel meie valikus. Nii Huawei Y5 Lotte kui ka Samsung Galaxy J3 puhul on kindlasti tegu koolilastele soetatud seadmetega,” märkis Telia Eesti seadmete ja finantseerimise osakonna erakliendi valdkonna juht Heiko Sõro.

Madalama hinnaklassi toodetest mahtusid esikümnesse veel Coolpad Porto S (99 eurot) ja Huawei P8 Lite DS (179 eurot).

Vaata ka seda Digitarga saatelõiku:

Kogu edetabeli kolmas number oli aga iPhone 5S kliendihinnaga 339 eurot, mille müügiedule on kaasa aidanud nii gümnasistide kui ka tudengite ostueelistused. “Kindlasti on nii iPhone 5S kui ka teiste edetabelis olevate iPhone’ide edu põhjuseks järelmaksu 0-eurone intress kui ka 0-eurone lepingutasu,” hindas Sõro.

Teine huvitav kooliaasta alguse müügitrend on seotud sülearvutite segmendiga.

“Sülearvutite osas on kooli algus aasta parim müügiaeg, ületades tihti isegi jõulumüüke,” sõnas Sõro. “Tänavuseks lemmikuks on saanud Apple Macbook, mille hind (999 eurot) koos järelmaksu 0-intressi ja 0-lepingutasuga on teinud sellest tõelise müügihiti.”

Sülearvutite TOP3 näeb välja selline:

Apple MacBook Air 13,3“ i5
HP 225 G4 15,6″ /HD SVA/
Lenovo IdeaPad 100-15IBD 15,6 i5-5200U

Kuna nutiseadmed mängivad olulist rolli nii kooli-, töö- kui ka eraelus, on uue kooliaasta hakul sobiv üle käia ekspertide soovitused ja tähelepanekud, mis on seotud nutimaailma ja lastega.

Lapsevanema roll tänases maailmas nõuab peale kõige muu ka kursis olemist sellega, millist mõju avaldab kiiresti arenev nutimaailm lastele. Küsimusi ja teemasid on selles vaates kuhjaga. Mida tähendab mõistlik nutiseadmete kasutamine? Kas ja kui palju peaks lapse nutiseadmete kasutamist piirama? Milline on kõige selle juures kooli roll? Ning mida lapsed ise asjast arvavad?

Kui alustada sellest, millal on üldse õige aeg lapsele nutiseadet tutvustada, siis Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi direktori Kristi Vinteri hinnangul võiks sellega oodata vähemalt teise eluaastani. Samas tõi ta välja huvitava tendentsi: kõige rohkem muretsevad laste nutiseadmete kasutamise pärast mitte lapsevanemad või õpetajad, vaid hoopis lastearstid ja -psühhiaatrid. Telia Eesti digitaalsete ärikeskkondade osakonna juht Martin Mürk lisas, et kuigi ta toetab kindlalt nutiseadmete maailma, on just väiksemate laste puhul oluline piirata nutiseadme kasutamise aega. Kui rääkida koolieelikutest, siis selles vanuses on peamisteks nutitegevusteks mängimine ja multimeedia kasutamine ehk peaasjalikult videote vaatamine. Samas tõi Mürk näite, et kui Rio olümpiamängudel toimusid teleris vehklemise ülekanded, suundusid lapsed selle mõjul otsima nutiseadmesse sobivaid vehklemise mänge.

Tema hinnangul annab kooliteed alustava lapse nutiseade südamerahu eelkõige lapsevanematele, kes saavad näiteks M.ELU äpi vahendusel mugavalt jälgida, kas laps on veel koolis, teel trenni või koju.

Ka Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumi direktori Tõnu Piiburi arvates ei ole nutiseade iseenesest kurjast ning inimese põhiolemus nutiseadmete kasutamisest ei muutu, kuna inimesed tahavad ja vajavad ka näost näkku suhtlemist. Pigem on küsimus selles, mida laps seadmega teeb: milliseid lehekülgi külastab ja kas seadme kasutamisest sünnib tema jaoks ka midagi kasulikku. Tema hinnangul peitub nutiseadmete kasutamise probleem koolikeskkonnas pigem selles, et õpilased ei soovi nutiseadmes teha seda, mida õpetaja palub.

Kristi Vinteri sõnul ongi nutiseade õppimist toetav vahend, kuid ainult sellisel juhul, kui see on seotud praktiliste tegevuste ja pärismaailmaga. Samas on nutiseadmete kasutamisega otseselt seotud näiteks tähelepanuhäired ja bipolaarsed meeleoluhäired, mis nutiseadmete kasutamise kasvuga on samuti suurenenud. Lisaks tõstab ta üles küsimuse, kas nutiseade võib ühel hetkel saada vahendiks, mis segab keskendumist.

Sellele küsimusele oskab vastata Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi 9. klassi õpilane Kaisa Kask, kes leiab, et nutiseade segab päris kindlasti keskendumist. Samuti lähevad siinkohal lahku õpilase ja koolidirektori arvamused. Nimelt leiab Tõnu Piibur, et nende õpilaste peale, kes tunnis tähele ei pane, istuvad oma nutiseadmes ja kedagi ei sega, sajab mingilgi määral “hariduse vihma”. Kask sellega ei nõustu, kuna nutiseadet vaadates ollakse täiesti välja lülitatud ning “hariduse vihm“ jääb nendel õppuritel saamata.

Rääkides koolikeskkonnast, leiab Kask, et õpetajad jagunevad laias laastus kaheks – on neid, kes soovivad uusi lahendusi proovida ja ka neid, kes ei soovi midagi muuta, kuna “alati on nii tehtud”. Tema hinnangul oleks igasse tundi hea kas või 5–10 minutit nutiseadmeid integreerida. Piibur toob omalt poolt näite Viljandimaa koolist, kus kõik telefonid korjati klassiruumi ukse kõrval rippuvatesse tikitud taskutesse. Samas leiab ta, et kui tikkimisoskuse suurenemine välja jätta, on see siiski pisut imelik lahendus.

Kristi Vinter usub, et kui nutiseadmed õiget moodi enda kasuks tööle panna, kaob ka vajadus neid tunni alguses kokku korjata. Kui seda aga ei suudeta, on kokku korjamine jällegi vajalik.

Mürk leiab, et peamiseks küsimuseks on see, kui palju on mõistlik lapsel nutiseadet kasutada. Nimelt on tähele pandud, et pikemal nutiseadme kasutamisel muutuvad lapsed närvilisemaks.

“Nutiseadmed on ikkagi vaid vahend ja oluline on sisu, mida laps sealt tarbib. Siit ka soovitus lapsevanematele: tehke endale selgeks ja uurige koos lapsega, millised on rakenduste ja meedia sisu, mida laps nutiseadmes tarbib,” märkis Mürk.

Nimetatud teemadel arutleti augusti keskpaigas ka Arvamusfestivalil toimunud vestlusringis “Nutimaailm ja lapsed – kuidas sellega toime tulla?”.

ehk Digitark R@igo usub, et kuna (digi)tehnoloogia pakub täna võimalust efektiivsemalt tööd teha, mõnusamalt meelt lahutada ja mugavamalt oma igapäevatoimetusi ajada kui kunagi varem, oleks patt seda mitte kasutada.

Kommentaarid

Tutvun toodetega
Lugesid loo läbi, võta nüüd hetk ja sirvi seotud tooteid või pane kinni ja naudi surfamist edasi