Kodused nipid
Kokkamisel on köögis abiks ka nutiseadmetest, mis aitavad inspiratsiooni koguda, retsepte jälgida ja toiduainete kohta infot otsida. Foto: Scanpix

Köögis talita digitargalt 0



Õige eestlane on ikka tavalisest pisut rohkem tähelepanu pööranud oma ninaesisele. Ehkki toidutegemine on suhteliselt traditsiooniliste tegevuste jada, võib siingi mõningast innovaatilist digiteadlikkust üles näidata.

Tõenäoliselt on paljudes köökides juba esimene samm astutud ehk köögiriiulil on oma kindla koha leidnud digitaalkaal. Reeglina pole igapäevaselt köögis sellist täpsust isegi tarvis, kuid mõne iseäranis peenikese retsepti korral võib see osutuda asendamatuks.

Tegelikult on elektroonika ennast sisse söönud juba sedavõrd paljudesse köögimasinatesse, et ilma nendeta tundub kokkamine ebamugav ja kohmakas.

Suure tõenäosusega pole mul siin lisada enam midagi. Selle kirjatüki idee on hoopis pakkuda köögis talitamiseks digi-inspiratsiooni.

Köögis tasub tahvelarvuti panna kindlalt hoidikusse, et vaatenurk oleks selline, mis muudab retsepti jälgimise mugavaks. Foto: Unsplash
Köögis tasub tahvelarvuti panna kindlalt hoidikusse, et vaatenurk oleks selline, mis muudab retsepti jälgimise mugavaks. Foto: Unsplash

Digiretseptide lai valik

Toidupõhistest rakendustest saab nii inspiratsiooni, retsepte kui ka nõuandeid. Foto: Unsplash
Toidupõhistest rakendustest saab nii inspiratsiooni, retsepte kui ka nõuandeid. Foto: Unsplash

Nutiseadmed on saanud meie elu suureks ja tähtsaks osaks ning miks mitte neid ka köögis kasutusele võtta. Alustame kasvõi kõige olulisemast söögitegemise juures – retseptidest. Kindlasti on igas korralikus ja kokkamist armastavas kodus aastatega kogunenud läbiproovitud retseptidest terve raamatukogu, kuhu kuuluvad väljaanded juba vanaemade-vanaisade päevilt.

Ehk oleks aeg need teosed köögist väärilisele puhkusele lasta mõnes elutoa raamaturiiulis sisekujunduse elemendina. Sest interneti retseptivaramud pakuvad nii vanu klassikalisi kui ka hoopis uusi ja põnevaid retsepte rohkem, kui üks inimene neid oma eluajal läbi jõuaks katsetada.

Ilmselt on iga kokandushuviline arvutiomanik juba avastanud vähemalt võrgus asetsevad eestikeelsed retseptivaramud nagu nami-nami.ee ja teised. Lisaks retseptidele võib kasvõi Youtube’ist leida õpetlikke videoid erinevate toitude valmistamiseks ning sellise mugava variandi vastu ei saa ka kõige mahukam kokaraamat. Arvutite ja toidutegemisega on aga mõned pisikesed probleemid.

Retseptiäpid kui ideepangad

Esiteks võtavad need köögis enda alla hulgaliselt vajalikku tööpinda. Räägin siin sülearvutitest, sest vaevalt keegi endale lauaarvutit söögitegemiseks kööki veab. Teiseks pole toidutegemise keskkond eriti sülearvutisõbralik, kui tegu pole just vee- ja pommikindla isendiga.

M.ELU

Eesti Telekom

Android iOS Windows

Pikemaajalised sülearvutikasutajad ilmselt teavad isegi, et kallitel rüperaalidel on komme igasuguseid kahjulikke olluseid ligi tõmmata, olgu selleks kasvõi kuumad või külmad joogid. Mõistagi võib ju jätta oma arvuti väljapoole kööki, kuid siis muutub tüütuks järjekordse juhtnööri jaoks iga kord köögist lahkuda.

Siin tulevadki meile appi nutiseadmed, olgu nendeks siis nutifonid või nutitahvlid. Nad ei võta eriti ruumi, ning kogu info ja inspiratsioon on ka nende abil kergesti kättesaadav.

Tegelikult isegi rohkem kui tavalise arvutiga, sest nutiseadmetele on valminud ka hulgaliselt rakendusi spetsiaalselt kokandussõprade jaoks. Populaarseim neist on ilmselt ingliskeelne Yummly, mis lisaks retseptide suurele hulgale pakub ka palju võimalusi valiku tegemiseks, iseäranis just sobiva toidu leidmiseks. Muuseas, Yummlyl on eraldi rakendus ka Windows-opsüsteemiga telefonide jaoks ja see pole põrmugi igapäevane asi!

Telia rakenduses M.ELU saab aga näiteks perekond üheskoos teha ostunimekirja, et nädala söögitegemisteks kõik vajalik kodusesse külmkappi õigeaegselt jõuaks.

Foto: Unsplash
Foto: Unsplash

Kaitse oma nutiseadmeid

Kulinaariarakendustel on ka sõbralikumad kasutajaliidesed, mis võimaldavad ekraanil mugavalt kasvõi ühe näpu abil liikuda sinna, kuhu vaja. Sest ülejäänud näpud on mõistagi ju toiduga koos.

Toiduga kokku võib saada ka nutiseade ja reeglina see talle head ei tee.

Esiteks pole rokane seade lihtsalt esteetiline, teiseks aga võivad toitained läbi erinevate avade leida tee nutiseadme sisemusse ja siis võivad lood muutuda nukramaks.

Samas aga pole telefoni või tahvlit köögi keevalise keskkonna ja/või toidusaaduste eest kaitsta põrmugi keeruline. Esimese asjana võib oma seadme varustada sobiva kestaga, mis hinnalist objekti välismõjude eest kaitseb. Põhimõtteliselt on saadaval ka veekindlaid ümbriseid, mis kiire tegutsemise korral võivad päästa ka keevasse potti kukkunud telefoni.

CAT S60 – termokaameraga veekindel nutitelefon

Üldiselt aga peaks piisama ka tavalistest silikoon- vms kestadest. Teine ja veel olulisem on aga soetada telefoni või tahvli jaoks mingi hoidik, mis seda kindlalt paigal hoiab. Tavaliselt laseb see valida ka vaatamiseks sobivat vaatenurka.

Põhimõtteliselt võiks siin sobida mõni vaakumkinnitusega autohoidik, millega võib oma nutika seadme kasvõi köögiakna külge kinnitada. Kindlasti tasub aga vaadata, et seade vähemalt sammukese aktiivsest tegevuspiirkonnast eemale jääks, muidu võib mõni ootamatu käe- või küünarnukiliigutus selle aluselt või laualt põrandale paisata ning siis jääb üle loota vaid heale õnnele, et suurem kahju sündimata jääb.

Mänglev kokkamine

Ning nagu öeldud, tuleb proovida seadme kasutamiseks vähemalt ühte sõrme puhtana hoida, et ekraanile rasvaseid või jahuseid või mistahes muid triipe mitte jätta.

Väikese kavalusena võib soovitada enne köögis tegutsema asumist ka seadme ekraanilukk hoopis välja lülitada.

Nii ei pea iga natukese aja tagant ekraani uuesti üles äratama ja taas ennast seadmesse sisse logima.

On ülaltoodud juhtnööridest aga kinni peetud, siis on kõik nutiseadmed köögis igati teretulnud. Lisaks paljudele põnevatele retseptidele aitavad erinevad rakendused ka kaloritel silma peal hoida, pakuvad lahendusi erinevate ainete talumatuse korral ja veel sajal muul viisil.

Oli see eesti või mõne muu rahva vanasõna, mis väitis, et vile ja töö pidavat ikka koos käima. Nii võib lisaks nutiseadmele kööki tuua ka mõne juhtmevaba kõlari, mida näiteks telefoniga ühendada. Nii võib sellega kuulata Youtube’i kokakunstnike õpetussõnu märksa selgemalt. Kui aga suurem töö tehtud, saab kõlari kaudu kuulata valmivate toitude juurde sobivaid playlist’e ehk lauluvalikuid.


Autorist

Erki Oras

Erki Oras

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusidm" muigav ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkuse on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."

Autori teised artiklid

Kommentaarid


Värske tehnoloogiakraam