Klient
1 min lugemine
Juuni alguses avalikustatud rahvusvahelise uuringu tulemustest selgub, et kuigi Eesti õpilased puutusid distantsõppel küberkiusamisega vähem kokku, siis endiselt on murekohaks sel teemal rääkimine oma lähedaste, õpetajate või spetsialistidega.
Uuringutulemused näitasud, et kui näiteks Eestis räägib vanematega küberkiusamisest 18% koolinoortest, siis kõikides ülejäänud Balti- ja Põhjamaades on nende õpilaste osakaal ligi 30%. Tähelepanu tuleb pöörata veel faktile, et iga kümnes Eesti õpilane puutus kokku ebameeldiva sisuga fotode ja videotega ning 5% koolinoortest andis märku, et olid kontaktis enda jaoks võõra inimesega.
“Minu jaoks oli karantiiniaeg selles osas positiivselt üllatav, et tavapärasest rohkem võtsid lapsevanemad minuga ühendust, sest nad olid näinud last juhendades tema vestlustes teistega või TikToki kommentaarides midagi murettekitavat. Seega mõnes peres tekkis juurde aega, kus lapsevanemad said oma lastega rohkem ka kiusamise teemadel rääkida. Loodetavasti oli see ühisõppimise aeg piisavalt pikk, et tuua perre muutus ning panna lapsevanemaid enda laste tegevuste ja heaolu vastu rohkem huvi tundma ning muuta muredest rääkimist tavapärasemaks,” lausus Politsei- ja piirivalveameti (PPA) kommunikatsioonibüroo politseikapten Maarja Punak.
“Mul on usku Eestis üha rohkem levivatesse kiusamisvastastesse programmidesse. Lisaks sellele, et koolid loovad nende abil paremaid süsteeme, kuidas kiusatavat last aidata, õpetatakse juba päris noortele ka seda, milline käitumine võib teisele haiget teha. Varasemalt rohkem tegeletakse näiteks väljajäetuse teemaga, mille jätkudes võib välja kujuneda kellegi kiusamine. Samuti tegelevad noorteorganisatsioonid teemadega, mis puudutavad huumorit. Meemikultuur on noorte elu üks tavaline osa, kuid aastaid tagasi oli rohkem teateid, et õpetaja või kaasõpilase kohta tehti õel meem, seega on siin toimunud muutus,” ütles Punak.
Kolm soovitust Maarja Punakult, mida võiks igaüks kaasa võtta, et meie ümber oleks vähem küberkiusamist:
- Enda kaitsmiseks internetis tasub alati meeles pidada mõtet, et sina ise otsustad, kellega soovid suhelda. Kui teine inimene käitub sinuga halvasti või tema sõnad valmistavad sinus ebamugavustunnet, siis on parem selle inimesega enam edasi mitte suhelda.
- Kui oled mõnes grupivestluses ja seal tehakse kellelegi liiga, siis võimalusel võta sõna selle tegevuse vastu või astu sellest grupist välja. Inimesed, kellega end ümbritsed, mõjutavad seda, kes sa oled. Mida kauem viibida inimestega, kelle arvates teistega halvasti käitumine on tore, seda normaalsemaks see ka sinu enda jaoks saab. Aga kas sa selline ka päriselt olla soovid?
- Mure korral tasub kindlasti helistada 116111 või küsida nõu lasteabi jutunurgast. Väikese murega on lihtsam toime tulla kui suurega ja seetõttu soovitan juba siis, kui tunned, et vajad kellegi teise nõu, seda muret jagada. Vanemad ja sõbrad on koolivaheajal esimesed suurima toe pakkujad, kuid kui nende poole pöörduda ei saa, siis lasteabist on kindlasti kasu. Kui keegi kiusab päriselus või läbi veebi, saab nõu küsida ka veebikonstaablitelt. Nemad oskavad öelda, mida lahenduseks võib teha ja millal on oluline, et politsei olukorraga edasi tegeleks.
Lasteabi jutunurgaga saab suhelda näiteks Telia küberkiusamise ennetamiseks loodud algatuse #suurimjulgus koduleheküljel www.suurimjulgus.ee.
Juuni alguses avalikustati Telia Company poolt läbiviidava Laste Nõuandva Paneeli rahvusvahelise uuringu tulemused, kust selgub, millisel moel kohandusid Skandinaavia- ja Baltimaade õpilased distantsõppega eriolukorra ajal. Eestist osales uuringus üle tuhande 10-18-aastase õpilase.
