Samsung Galaxy Z Fold 2 paistab peaaegu sama palju silma ja äratab tähelepanu, nagu seda tegid NMT kohvrisuurused telefonid 90-ndate alguses.

 

Huvitaval kombel on ka põhjused sarnased. Esiteks on see aparaat suur, teiseks kallis ja kolmandaks uudne. Muidugi on igal inimesel selle seadme kohta ka oma arvamus ning nagu võib eeldada, jagunevad need seinast seina. Osadele meeldib väga, teistele üldse mitte, kolmandad peavad kalliks, neljandad edevaks jne. jne. Üks on aga kindel, tänu volditavale ekraanile on tegemist nutitelefonide maailma superstaariga. Elu koos superstaaridega ei ole aga teadupärast alati kerge.

 

Disain

 

Z Fold 2 on Samungi teise põlvkonna volditav telefon, ehk seade, mille ekraani saab sõna otseses mõttes keskelt kokku murda. See tähendab, et tegemist on justkui kaks-ühes seadmega. Avatuna on see tahvelarvuti, suletuna aga nutitelefon.

 

 

Disaini vaatest on selle saavutamiseks tulnud aga teha teatavaid kompromisse, leidmaks parimat suhet mõõtude, mugavuse ja tehniliste piirangute vahel. Samsung on siin valinud raamatu sarnase formaadi, kus kokkuvoltimisel jääb suur ekraan seadme sisse peitu ning kasutusele jääb eraldi välimine ekraan. Nii ongi telefon kinnisena harjumatult piklik, aga samas väga paks. Avatuna aga pigem ruudukujuline, mitte ristkülik, nagu me tahvelarvuti puhul harjunud oleme. Samas kätte istub see väga hästi ja kasutamine on üllatavalt mõnus mõlemal viisil.

Lisaks vajutab seadme välimusele oma pitseri päris suur mehhanism hinge jaoks. Kuna sulgemisel volditakse kaks telefoni poolt justkui teineteise peale, tähendab see, et sellises olekus on aparaat tavapärasest ka poole paksem ja raskem ning see kindlasti paljudele ei meeldi. Samas on kahte telefoni poolt omavahel ühendav mehhanism oma käigu poolest küllaltki raske ja tundub vastupidav. On näha ja tunda, et selle arendustöösse on panustatud loendamatu hulk tunde. Kuna tegelikkuses ei saa, erinevalt näiteks paberilehest, ekraani siiski täiesti kokku murda, vaid pigem tuleb piirduda järsu painutamisega, tähendab see, et tegelikult on kaks seadme poolt keskosas teineteisest alati pisut eemal ja esialgu jätab see natukene kipaka mulje.

 

 

Muus osas aga on disain Samsungile omane, ehk ees asuvat ekraani täiendab klaasist tagumine pool ning seal omakorda on suur ja imposantne ning pisut väljaulatuv sektsioon kaamerate jaoks. Külgedelt aga leiame kõlarid, helinupud ja seekord ka sõrmejäljelugeja.

 

Ekraanid

 

Kõige põhilisemad selle aparaadi juures ongi muidugi ekraanid. Nagu öeldud, on neid telefonil kaks: nii öelda tavaline, ehk välimine ja kokkuvolditav, ehk sisemine. Neist välimine on tulenevalt seadme enda disainist küll pikk ja kitsas, kuid muidu igati normaalne. See ulatub igast küljest üsna servade ligi, omab alati sees funktsionaalsust ning selle abil saab kõiki tavapäraseid funktsioone ja rakendusi kasutada. Isegi auk eesmise kaamera jaoks on olemas, nagu viimase aja Samsungitel ikka.

Sisemine aga on see, mis liigitab telefoni kõikide teistega võrreldes teise kategooriasse. Maailmas on vähe ekraane, mida saab ilma fataalsete tagajärgedeta kokku voltida, aga see siin on üks sellistest. Avatuna on see tervelt 7,6 tolli suurune ja ülisujuv ehk 120Hz värskendussagedusega. Ehk siis pildi ja selle kvaliteedi poolest ei ole siin küll kuskilt otsast kompromisse tehtud ja ekraani kvaliteet on tipptasemel ning tänu suurusele tuleb see veel ka eriti hästi esile. Seega saab kasutaja lisaks telefonile enda käsutusse veel ka justkui väikese tahvelarvuti, mis siis et pisut kandilisemas vormis, kui tavapäraselt.

 

 

Samas päris ilma kompromissideta siin Samsung siiski ei pääse. Esiteks on ekraani alt ära kolinud sõrmejäljelugeja. Võib olla on see nii seetõttu, et küljel asudes saab seda kiirelt kasutada mõlemas olekus – nii lahtises kui kinni voldituna. Kuid taskust võttes oleks välimise ekraani all olev lugeja siiski kiirem ja mugavam. Teiseks ei ole, eeldatavasti tänu hingemehhanismile, telefon enam veekindel ja nii kalli seadme puhul on see juba märgatavaks miinuseks. Kolmandaks aga tuleb rääkida suure ekraani keskel jooksvast vaost. Sõltuvalt valgusest, vaatenurgast ja parajasti kuvatavast pildist, on see vähemal või rohkemal määral ikkagi alati nähtav ja kahjuks on ülekaalus see „rohkem“ variant. Lisaks on sõrme all seda ka tunda. Seega päris siledat ekraanipinda pakkuda ei suudeta.

 

Kasutamine

 

Tänu väga võimsale riistvarale, Snapdragon 865+ protsessor, 12 GB põhimälu ja 256 GB salvestusmälu, on telefon muidugi kiire. Seega jõudluse taha miskit ei jää. Z Foldi juures on aga uudne vorm ja sellest tulenevad lisavõimlaused need, mis kasutuskogemust muudavad.

Kuidagi iseenesest muutub loogiliseks see, et telefoni kasutamisel saab primaarseks ikka sisemine ehk suurem ekraan ja väiksem välimine jääb ainult kõige kiiremateks asjadeks. Kuigi ka see on täisväärtuslik. Palju aitab sellele kaasa ka see, et kui välimisel ekraanil midagi alustada ja seejärel telefon lahti voltida, jätkub sama tegevus juba suuremas formaadis. Veel saab seadme soovi korral keerata sülearvuti laadsesse vormi ja alumisele poolele manada klaviatuuri. Näiteks youtube puhul saab aga otsida alumisel poolel järgmist videot. Tänu väiksele klaviatuurile, tuleb endiselt trükkida küll pöialdega aga ruumi tähtede vahel on nii rohkem kui piisavalt. Kui tahta, siis saab suurel sisemisel ekraanil kasutada koguni kolme rakendust korraga.

Multimeedia poole pealt tuleb veel mainida telefoni väga häid kõlareid. Neid on kaks tükki ja heli, mis neist väljub on tõesti meeldiv ja ruumiline. Seega videot vaadates või mängides on korralik heli suurt pilti täiendamas. Samas aga leiab just siit veel ühe suuremat sorti tõvatilga meepotti rikkumas. Nimelt ei klapi telefoni ekraani formaat videote omaga ja seetõttu jääb nende vaatamisel nii ülesse kui alla alati suur must serv. Lausa nii suur, et „raisku“ läheb umbes 40% ekraani pinnast. Õnneks oskasid vähemalt Samsungi rakendustepoes olevad mängud ennast ekraani järgi sättida ja terve pinna täita.

Muus osas on Foldi kasutamine segu telefonist ja tahvlist. Helistamise ja muud kiired asjad saab teha väiksel ekraanil. Interneti, exceli, multimeedia jne. aga suurel ja kummalisel kombel see toimib.

 

Kokkuvõttes

 

Kokkuvõttes peab ütlema, et Z Fold 2 on lahe. Mis siis, et see on raske. Mis siis, et ekraani keskel jookseb paras kartulivagu ja mõnes olukorras läheb peaaegu pool kasulikust pinnast raisku. Ja mis siis, et kadunud on veekindlus ning voldituna on telefon ebaloomulikult paks. Selle kõik kaalub üles uudsus ja teistmoodi olemus ning päriselt töötav konseptsioon. Olgugi, et Fold 2 on hirmkallis ja tõenäoliselt läheb ka kordades kergemini katki, on ta siiski juba piisavalt küps, et sobida igapäevaseks kasutamiseks.

Tulenevalt hinnast, ei saa paljud meist seda endale küll lubada ja võib-olla ei tohikski aga need, kes saavad, peaksid seda tegema. Sest, kui raha pole tähtis, pakub see küllaga emotsiooni ja kõiki tipptelefonidele omaseid võimalusi. Jäägem vaid lootma, et selliseid inimesi jätkub, sest vaid nii jõuavad volditavad ekraanid tulevikus rohkemate klientideni ja saavad ka füüsiliselt paremaks.

Mina kirjutan peamiselt nutitelefonidest ja nendega seonduvast (rakendused, hooldamine). Samuti annan ülevaateid arvutitest ja nende lisaseadmetest – kuidas oma seadmete eest hoolitseda ja mismoodi valikut teha.

Kommentaarid

Tutvun toodetega
Lugesid loo läbi, võta nüüd hetk ja sirvi seotud tooteid või pane kinni ja naudi surfamist edasi