Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.
Allikas: shutterstock

Kuigi enamiku nuti- ja ka nuputelefonide laadijad on füüsiliselt ühesuguste pesadega ja standardiseeritud, ei lae kõik laadijad telefone ühtmoodi ja ühe kiirusega. Tegelikkuses võib aku täis saamiseks kuluv aeg erinevaid laadijaid kasutades varieeruda suisa mitme tunni võrra.

Miks võib laadimisele kuluv aeg olla erinev?

 

Kõigepealt on oluline teada, et laadimine koosneb kahest osast: laadijast, mis voolu välja annab, ja telefonist, mis selle enda akusse vastu võtab. Iga laadija annab välja mingi hulga elektrivoolu ja iga telefon omakorda võtab selle vastu. See, kui palju elektrienergiast telefoni poolt vastu võetakse, on reguleeritud telefoni sisse ehitatud kontrolleriga. Viimane on igasse telefoni lisatud selleks, et kaitsta seadet ja selle akut ülekuumenemise ja sellest tulenevate kahjustuste eest.

 

Toalaadija

Miks siis on nii, et kõik laadijad pole võrdsed ja mõne laadijaga saab telefon kiiremini laetud kui teisega? Lihtsustatult on aku täissaamiseks vaja elekter pistikust akusse saada ning kõige rohkem mõjutab seda, kui kiiresti aku laetud saab, laadija võimsus (vatt) ja selle poolt väljastatava voolu tugevus (milliamprit). Paraku aga on tavalise USB, mida pakuvad arvuti USB-pesad ja vanemate telefonide laadijad, voolutugevus hulga nõrgem kui enamiku uute telefonide laadijate pakutav. Seetõttu ongi nii, et kasutades telefoni laadimiseks arvuti USB-pesa või mingit muud laadijat kui seadme komplektis olnut, võib aku täitumiseks kuluv aeg oluliselt pikeneda.

Loogiliselt võiks siit ju edasi mõelda nii, et tootjad peaks laadijate võimsust ja voolutugevust lihtsalt suurendama ning kõik telefonid ja muud nutiseadmed saaks seega edaspidi hästi ruttu laetud. Suures pildis ongi seda teed mindud, kuid paraku nii lihtne see asi ei ole ja ainult sellest laadimise kiirendamiseks ei piisa. See on nii, kuna akud lihtsalt ei suuda suurt hulka energiat väga kiiresti vastu võtta ja endasse talletada. Kahjuks on sellest probleemist mööda pääsemine üsna keeruline, kuid mõned viisid on siiski välja mõeldud. Näiteks Qualcomm Quick Charge ja Samsung Adaptive Fast Charge. Lihtsustatult on laadija siin “tark” ja oskab enda poolt välja antava energia hulka koostöös telefoniga reguleerida. Tootjad reklaamivad seda kui kiirlaadimise funktsionaalsust.

Üldiselt toimib kiirlaadimine nii, et akusse paigutatakse esialgu energiat intensiivsemalt ning seega saavutatakse laadimise alguses hästi kiire laadimine. Seda on aga võimalik teha ainult teatud aja jooksul ja seejärel laadimise tempo sageli aeglustub. Nii võib olla, et esimesed  60% akust laetakse 30 minutiga, kuid ülejäänud 40% jaoks võib kuluda palju kauem aega. Selle põhjuseks ongi telefonis olev regulaator, mis laadimist aeglustades telefoni akut ülekuumenemise ja kahjustuste eest kaitseb. Seda on vaja, kuna akude elemente ei tohi üle laadida. Näitlikustamiseks on siin palju kasutatud võrdlust õhupalli veega täitmisest. Esialgu võib kraanist vett palli sisse lasta üsna kiirelt, kuid seejärel peab veevoolu aeglustama, muidu pall lõhkeb või tuleb kraani otsast ära. Seega ongi nii, et kiirlaadimine laeb seadme aku küll kokkuvõttes kiiremini täis, kuid alguses toimub laadimine kiiremini ja seejärel aeglustub.

Kiirlaadimisest tuleks veel teada, et see protsess tekitab rohkem soojust. Nii et ei tasu ära ehmatada, kui laadija laadimise käigus üsna kuumaks läheb. Siiski ei ole see kuumus kunagi liialt suur ega ohtlik. Kuid energia väga kiire akusse paigutamine on tegelikkuses sellele kahjulik, avalduses aegamisi aku mahutavuse vähenemises. Õnneks juhtub see pikkamööda ja alles pärast sadu ja sadu laadimistsükleid ning selle aja peale, kui aku mahutavus tuntavalt väheneb, soetatakse enamasti juba uus nutiseade.

 

Kokkuvõtteks

 

Alati on olemas mingi minimaalne aeg, mis kulub aku täielikuks laadimiseks ja selle põhjuseks on füüsika ehk piir, millest kiiremini ei ole võimalik energiat akusse talletada. Kuid erinevate laadijatega võib selleks kuluv maksimaalne aeg oluliselt varieeruda vastavalt laadijate väljundvoolu tugevusele ja telefonide võimele sellega toime tulla. Nõnda tuleb lihtsalt arvestada tõsiasjaga, et harjumuspärase tunnikese asemel võib telefoni aku täis saamiseks võõra laadijaga või arvuti USB pesast kuluda kolm, neli või enamgi tundi. Õnneks ei ole see telefonile siiski kahjulik. Lisan siia veel, et uuema telefoni kiirlaadija võib reeglina ühenduda vanema seadmega, kuid see lihtsalt ei lae telefoni kiiremini, sest viimase kontroller reguleerib aku ülekoormamist.

Mina kirjutan peamiselt nutitelefonidest ja nendega seonduvast (rakendused, hooldamine). Samuti annan ülevaateid arvutitest ja nende lisaseadmetest – kuidas oma seadmete eest hoolitseda ja mismoodi valikut teha.

Kommentaarid