Allikas: Shutterstock

Kirves töötaja pea kohal 0



Oma töös puutun sageli kokku küberviiruste ja nende tekitatud kahjudega. Toon ühe näite. Muidu hea mainega ettevõte jättis pahaaimamatult viirusekaitse uuendamata. Selle tulemusena läksid kaduma kõik raamatupidamise andmed. Kuna selliseid andmeid tuleb säilitada vähemalt seitse aastat, värvati inimene, kes poole aasta jooksul käsitsi andmeid uuesti süsteemi sisestas. Kahju suurust võis mõõta ühe inimese poole aasta palgaga. Mis saanuks aga juhul, kui andmeid poleks paberkandjatel alles hoitud?

 

Fakt on, et küberkuritegevus kasvab peadpööritava kiirusega. Riigi Infosüsteemi Amet käsitles 2016. aastal Eesti arvuti- ja andmesidevõrkudes 9135 juhtumit. See teeb 25 juhtumit päevas. Eksivad need, kes arvavad, et ettevõtete seast on sihikule võetud vaid suurkorporatsioonid. Vastupidi, lõviosa lööke tabab just väikeettevõtteid. Ainus erinevus on see, et suured suudavad reeglina rünnakust toibuda, väikestel tuleb halvemal juhul uksed kinni panna.

Tänapäeval on iseenesestmõistetav, et kindlustame oma auto ja muu vara, ettevaatlikumad koguni elu ja tervise. Millegipärast ei suhtu me siiani oma arvutite ja neis peituvate andmete tervisesse sama hoolivalt. Kusjuures tõenäosus küberründe ohvriks langeda on tänapäeval kuus korda suurem kui näiteks liiklusõnnetuses viga saada. Inimkannatanutega liiklusõnnetusi juhtus Eestis 2016. aastal veidi vähem kui 1500 ehk umbes neli ühe päeva kohta. Küberviiruste hulka ja ohu taset arvestades on selge, et eestlane töötab põhjendamatult kõrge riski piiril.

 

Vigadest tuleb õppida

 

Jagaksin ettevõtted seadmete kaitsetaseme poolest kolmeks. Esiteks need, kes on taganud korraliku viirusekaitse ning uuendavad seda pidevalt. Aeg on näidanud, et nendega probleeme ei teki. Teiseks on suurem hulk ettevõtteid, kes on ostnud erakasutuseks mõeldud viirusetõrjed ning rakendavad neid ka ettevõttes ning üritavad seeläbi odavamalt läbi saada. Kolmas grupp on kõige kriitilisem ning sinna kuuluvad ettevõtted, kellel puudub nii tasuline kui ka mistahes tasuta tarkvara arvuti sisemaailma kaitseks ning seeläbi tehakse tööd sõna otseses mõttes kirves pea kohal.

Eelnevalt mainitud kahe kriitilise grupi puhul püsib sarnane oht. Üksainus pahatahtlik viirus võib hävitada kogu andme- või kliendibaasi. Et sellist saatust vältida, tuleks tõsta töötajate teadlikkust ning seista selle eest, et arvutitesse ei satuks illegaalset tarkvara, mis jätab ukse rünnakute ees avatuks. Ajakohase viirusetõrje vajalikkust on seejuures raske alahinnata. Kindlasti pole need kohad, kus kuludelt kokku hoida.

 

Jagan lõpetuseks veel ühe hiljutise kogemusloo

 

Pärast aasta eest kõrvetada saamist otsustas ettevõte võtta kasutusele lahenduse, millega kaasneb IT-spetsialisti tugi. Kui reeglina arvatakse, et välk kaks korda ühte kohta ei taba, siis erandeid leidub. Õnneks jõudis selle ettevõtte näitel teisel korral tugispetsialistini kohe info, et tema haldusalas olev arvuti hakkas tegema midagi ebaloomulikku – levitama krüptoviirust. Kaughalduse korras sai sellele piir pandud ning ühes sellega jäid kliendi andmed sedapuhku turvalistesse kätesse.

Kui oma isiklike dokumentide ja andmetega riskimist ei saa kellelegi pahaks panna, siis kliendiandmete rändama minekuga ei tohiks keegi riskida.

 

 

Autor: Taavi Talve, Telia IT-teenuste juht


Autorist

Digitark

Digitark

Digitark koondab tehnoloogiateadlikke ja -huvilisi toimetajaid, kes otsivad üles põnevaimad ja kasulikumad tehnoloogiakillud Eestist ja laiast maailmast, et sinu elu oleks lihtsam, mugavam, toredam ja turvalisem.

Autori teised artiklid

Kommentaarid