Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Enne kontorisse uue arvuti ostmist peab selgeks tegema kolm põhiasja – kus arvutit kasutatakse, kes hakkab arvutit kasutama ning milliseid programme kasutaja vajab. Kui nendele küsimustele on vastused olemas, siis on lihtne valida välja õige arvuti.

Laiemalt võib töökohad jagada kaheks – paiksed töökohad ja mobiilsed töökohad. Raske on tänasel päeval ette kujutada müügimeest, kes kaupluses riiulite vahel ringi käib ning täidab ikka veel tellimuslehte pastapliiatsiga. Tunduvalt mugavam ja kiirem on kasutada sülearvutit või pihuarvutit, kus koheselt saab täita tellimuslehe ning selle ka koheselt lattu ära saata saab. Seega liikuvale ametikohale sülearvuti.

Sülearvuti olgu varustatud WiFi-kaardi ja Bluetooth-liidesega
Pea 95% sülearvutitest on sisse ehitatud WiFi-kaart ning enamus kaubanduskeskusi pakub oma külastajatele tasuta WiFi leviala. Juhul, kui leidub veel mõni ilma WiFi-levita kaubanduskeskus, saab edukalt kasutada arvuti Bluetooth-liidest, et panna mobiiltelefon toimima GPRS või 3G modemina. Infrapunaliidesega enam sülearvuteid ei varustata, sest ka mobiilides on domineerivamaks muutunud just Bluetooth liides.

Õige protsessoriga sülearvuti tarbib vähem voolu
arvutitoo_150x110.jpgKindlasti vajab mobiilne töökoht pika tööajaga sülearvutit. Ühelt poolt võiksid tootjad varustada sülearvutid suurema mahtuvusega akudega, kuid selline lähenemine teeb sülearvuti raskemaks. Hoopis lihtsam lahendus sülearvutite pikema tööaja tagamiseks on Centrino tehnoloogia. Mobiilse töökoha sülearvutis võiks kindlasti olla Intel® Pentium® M protsessor või uuem Intel® Core™ Duo protsessor. Need on spetsiaalselt sülearvutile mõeldud protsessorid, mis tarbivad tunduvalt vähem voolu ning suudavad oma taktsagedust vastavalt tehtavale tööle kuni kaks korda vähendada. Kuna sülearvutis raketiteadust ei tehta, siis nende protsessoritega varustatud sülearvutid suudavad töötada aku pealt 4-6 tundi.

Mõned arvud sülearvutile juurde ehk tehnilised parameetrid
Sülearvuti puhul on tähtis näitaja kaal. Kel töö on väga liikuv ning pidevalt peab jooksma ühelt koosolekult teise, valib kindlasti sülearvuti, mille kaal alla 2,5 kg. Sellest raskemad sülearvutid on sobivad kodust multimeedia arvutit asendama.

Sobiv mälumaht on 1024 MB ning kõvaketas mahuga 60 kuni 80 GB.
NB! Tööarvuti korral asuvad tavaliselt dokumendid ning muud tööks vajalikud failid keskses serveris või võrgukettal, mistõttu sülearvuti ei vaja väga suurt kõvaketast.

Sülearvutites on levinud integreeritud videokaart kuni 128 MB mäluga, mis saab edukalt hakkama esitluste ja graafikute esitamisega. Soovitav, et selline videokaart oleks varustatud ka Video Out väljundiga (S-Video, DV-O)

Kontoriarvuti puhul pole ülivõimas protsessor esmatähtis
Ettevõtete põhilised rakendused – raamatupidamise ja müügiprogrammid – asuvad üldiselt serveris või kasutatakse hoopis üle interneti töötavaid rakendusi. Seega kontoriarvuti puhul ei ole mõtet suuri protsessorinumbreid taga ajada, piisavaks protsessoriks on nii Pentium kui ka Celeron. Kuigi arvutitootjad pakuvad kontoriarvutisse täna juba ka Intel® Core™2 Duo protsessoreid peaaegu sama hinnaga kui eelmise põlvkonna protsessoreid.

Tehnilised näitajad, millele kaasaegne kontoriarvuti võiks vastata
Sobiv kontoriarvuti on varustatud vähemalt 512 MB püsimäluga, veelgi parem oleks 1024 MB. Tavalises kontoriarvutis üldjuhul ei kasutata suuri videoressursse nõudvaid rakendusi, ideaalselt sobib sellisele arvutile integreeritud videokaart. Selline lahendus saab kenasti hakkama kasvõi digifotode töötlemisega ja videoklippide mahamängimisega. Kontoriarvuti ei vaja väga suurt kõvaketast, sest enamus rakendusi asuvad tavapäraselt firma serveris – piisav kõvaketta suurus on 40 kuni 80 GB.

Monitori valikul on pigem küsimus suuruses – kas 17

ehk Digilemb teab omast elust, et mehed jäävad ikka lasteks, aga ajapikku muutuvad nende «mänguasjad» targemaks ja kallimaks. «Ja et olla päris sooneutraalne, siis olen tähele pannud, et sellised muutused on omased ka naistele,» selgitab ta ja tutvustab õhinaga oma «mänguasju», milleks on nutifon, peegelkaamera ja Mobiil-ID. Kauges digimaailma alguses, kus Juku PC oli kõva sõna ning dial-up ühenduste igapäevase kasutamiseni oli veel kümmekond aastat minna, nägi Digilemb juba digitulevikku. «Olen pea kogu elu tegelenud õpetamisega-koolitamisega ning seetõttu on välja kujunenud üks lihtne moto – puust ja punaseks,» muigab ta. «Muutvad tehnoloogiad, tulevad üha uuemad ja uuemad ning veelgi targemad seadmed, kuid kasutaja on tihti jäetud vaid suurte arvude ning tugeva turunduse meelevalda,» peab ta oluliseks kaitsta digitarklust jagades just nõrgemaid tehnotormlemises. «Koos digimaailma arenguga peame harima ka kasutajat targemaks, et neist muutustest täie raha eest rõõmu tunda.»

Kommentaarid