Kas tähtsam on interneti üles- või allalaadimiskiirus ja kuidas seda mõõta? 0



testi internetikiirustMida on maailmas uut? Kiirus, vaid kiirus ei muud … Pea nelikümmend aastat on Tõnis Mägi seda lugu laulnud nüüdseks ja vähesed asjad on maailmas rohkem muutnud kui interneti ühenduste kiirused. Kuidas teada saada, mis Su netiühenduse kiirus tegelikult on?

Eesti ühenduskiirused märgatavalt üle maailma keskmise

Kui üheksakümnendatel oli Eestis valdavalt kasutusel dial-up ühendus kiirusega kuni 56 kbit/s, siis iga paari aastaga on internetiühenduste kiirus kasvanud kaks korda. Täna ulatub kiirus korrusmajade piirkondades juba 300 Mbit/s. Veel paar aastat tagasi võis sellistest ühenduskiirustest vaid unistada. Üks autoriteetsemaid interneti lairiba ühenduskiiruste mõõtmiste keskkondi Ookla, kelle tuntuim toode on Speedtest, annab teada, et keskmine internetiühenduse kiirus Eestis on täna 33,2 Mbit/s.

Kuna eestlane armastab end alati naabritega võrrelda, siis toon siinkohal välja Soome indeksi, mis on 35,5 Mbit/s. Seega võib nentida, et kahe naabri, Eesti ja Soome, internetikiirused on reaalselt võrdsed.

speedtest - Eesti ühenduskiirus

Ülaltoodud pildil on võrdluseks Eestiga olemas ka maailma keskmised ühenduskiirused. Neid numbreid meie omadega võrreldes võib uhkust tunda. Ka mobiilses elus on Eesti keskmised kiirused eespool ülemaailmsest trendist.

Üleslaadimiskiirus jääb teenimatult tähelepanuta

Kuigi turunduslikult eelistatakse rääkida vaid suuremat numbrit tähistavast kiirusest elik allalaadimiskiirusest, on siiski oluline ka üleslaadimiskiirus. Väikeste andmehulkade liigutamisel, nagu veebis uudisteportaalide külastamine, sotsiaalvõrgustiku kasutamine ning e-posti lugemine, ei ole erilist vahet, kas allalaadimiskiiruseks on 5 Mbis/s või 300 Mbit/s.

Homseid uudiseid me nagunii kätte ei saa, oodata tuleb ikka järgmise päevani. Kui 5 Mbit/s kiirusel võtab Postimehe portaali avamine aega umbes kolm sekundit, siis kuus korda kiirema ühenduse otsas istudes avaneb sama veebileht poole sekundiga. Ajaline kokkuhoid siis 2,5 sekundit. Ja seda ideaalsel juhul, kui arvuti ei ole üle koormatud muude suurt jõudlust nõudvate rakenduste jooksutamistega.

Suuremamahulisel üleslaadimisel tekib märgatav vahel

Hoopis teine lugu kiirustega on siis, kui on vaja liigutada suuri faile või töötada andmebaasidega. Näiteks on vaja talletada pildid kiirelt pilveteenusesse sõpradele jagamiseks. Oletame, et meil on vaja üleslaadida kümmekond väga hea kvaliteediga fotot kogumahuga 100 MB. Võib ka vastupidi – neid fotosid on vaja näidata arvutis.

Et asi oleks ülevaatlikum, lisan siia tabeli, kus kirjas erinevate netipakettide ühenduskiirused ning fotode laadimiseks kulunud teoreetiline aeg. Praktikas sõltub sellises mahus info liigutamine arvuti enda võimekusest, eelkõige arvuti võrgukaartide parameetritest (100 või Gigabit) ning kodusest ühendusviisist (LAN või WiFi).

laadimiskiiruste tabel

Kodukontorile ja fotofännile sümmeetriline ühendus

Loomulikult tagavad suuremad ühenduskiirused väiksema ajakulu, kuid ühenduste tellimisel tasub alati mõelda mitte reklaamitud suurimale allalaadimisnumbrile, vaid ka üleslaadimiskiirusele. Kodukontoris töötajad ning inimestel ning neil, kel tööks või hobiks foto- või videotöötlus, võiksid võimalusel eelistada sümmeetrilist ühendust, mis tagab mõlemasuunalise kiire ühenduse.

Täna suudame ülikiireid ühendusi pakkuda paljudes linnades ja asulates vaid kortermajades, kus ühenduses töötavad juba optikakaablil. Eramajade piirkonnad peavad täna veel leppima vasepaari tehnoloogiga, kuid ka siin on võimalik kasutada juba kiiremat, VDSL-tehnoloogial põhinevat ühendust (40/10 Mbit/s).

Kuidas kasutada Speedtesti?

1. Ava arvutis veebibrauser, mine speedtest.net lehele ning vajuta Begin Test ikoonile.

2. Oota kuni 30 sekundit, et näha ekraanil tulemusi.

Keskmine kastike näitab allalaadimiskiirust ning parempoolne üleslaadimiskiirust. Esimene, vasakpoolne kastike kirjega PING, on arvutivõrgu võrguühenduse diagnostika programm. See hindab, kas host (server või muu võrguseade) IP-võrgus on ligipääsetav antud arvutist, ning kui palju aega (ms) kulub pakettide edastamiseks teise seadmesse. Mida väiksem on see aeg, seda parem tulemus.

Lubatud maksimaalkiirused vaid oma teenusepakkuja võrgus

speedtesti tulemus

Kõik internetiteenuse pakkujad tagavad maksimaalkiirustele lähedased kiirused vaid omas võrgus. Seetõttu tasub olla tähelepanelik, millise operaatori serveri poole test tehakse. Alloleval pildil näitab vasakpoolne alumine kastike minu teenusepakkujana Elioni ning parempoolne kastike näitab, et test tehti Elioni võrgus.

Kuidas Speedtest’i seadetes teenusepakkujat määrata?

Selleks, et testitulemus oleks alati objektiivne, tasub testi seadetest üle kontrollida, milline on Sinu poolt valitud teenusepakkuja. Selleks:

1. liigu lehe ülaservas olevale SETTINGS ikoonile, misjärel avaneb uus lehekülg;

2. kõige alumises parempoolses kastikeses määra eelistatud teenusepakkuja. NB! Valik on linnade nime järgi.

speedtest seaded

Kuna Speedtesti loogika lähtub testija asukoha kaugusest lähima suurema teenusepakkujani (ja vahel ka reklaamist), siis näiteks Lõuna-Eestis (Võrumaal või Põlvas) võib testitavaks serveriks osutuda hoopis Pihkvas asuv. Ning loomulikult ei näita selline mõõtmine reaalseid Eesti-siseseid kiirusi.

Pilk minevikku – kuidas internet on arenenud?

Internet elik siis ülemaailme arvutivõrk sai alguse eelmise sajandi kuuekümnendatel aastatel USA-s, kus tekkis vajadus ühtsesse, standardsesse, aga samas kinnisesse võrku ühendada nii teadusasutuste, kõrgkoolide kui ka sõja- ja kaitsevaldkonnas tegutsevad arvutid. Esimene proovivõrk saadi tööle 1. septembril 1969, seda kuupäeva peetaksegi Interneti sünnipäevaks. Tollal koosnes see küll ainult neljast arvutist (PC arvuteid siis veel ei tuntud!) ning kandis ARPANet’i nime seda arendava organisatsiooni Advanced Research Projects Agency nime järgi.

interneti ajaloo algus

 

Aastal 1973 sai tollane ARPANet esimesed rahvusvahelised liikmed Inglismaalt ja Norrast – kasutusele tuli ka termin “Internet”, ehkki esialgu mitte praeguses tähenduses.

1986. a. loodi Ameerikas National Science Foundationi algatusel NSFNet, mis ühendas viit superarvutit ja sai Interneti tähtsaima magistraalvõrgu alguseks. Sel ajal oli andmeside kiiruseks kahe arvuti vahel 56 kbit/s, mis saavutati telefoniliinil asuvate modemi abil. Elik siis teada-tuntud sissehelistamisteenus. Eelmise sajandi üheksakümnendatel aastatel alguses ilmus WWW ja graafilised brauserid ning meiliprogrammid. Ja alles siis sai rääkima hakata ülemaailmsest internetist.


Autorist

Heigo Ensling

Heigo Ensling

ehk Digilemb teab omast elust, et mehed jäävad ikka lasteks, aga ajapikku muutuvad nende «mänguasjad» targemaks ja kallimaks. «Ja et olla päris sooneutraalne, siis olen tähele pannud, et sellised muutused on omased ka naistele,» selgitab ta ja tutvustab õhinaga oma «mänguasju», milleks on nutifon, peegelkaamera ja Mobiil-ID. Kauges digimaailma alguses, kus Juku PC oli kõva sõna ning dial-up ühenduste igapäevase kasutamiseni oli veel kümmekond aastat minna, nägi Digilemb juba digitulevikku. «Olen pea kogu elu tegelenud õpetamisega-koolitamisega ning seetõttu on välja kujunenud üks lihtne moto – puust ja punaseks,» muigab ta. «Muutvad tehnoloogiad, tulevad üha uuemad ja uuemad ning veelgi targemad seadmed, kuid kasutaja on tihti jäetud vaid suurte arvude ning tugeva turunduse meelevalda,» peab ta oluliseks kaitsta digitarklust jagades just nõrgemaid tehnotormlemises. «Koos digimaailma arenguga peame harima ka kasutajat targemaks, et neist muutustest täie raha eest rõõmu tunda.»

Autori teised artiklid

Kommentaarid