Android on tänapäeval mitte ainult suurim mobiilne operatsioonisüsteem, vaid üldse suurim operatsioonisüsteem, ületades kasutajate arvult isegi Microsoft Windowsi. Mõistagi muudab see süsteemi ahvatlevaks erinevatele küberkurjategijatele, kes püüavad telefonidesse ja tahvlitesse sokutada laias skaalas erinevat pahavara ja viiruseid. Aga kas sa peaksid selle pärast muretsema või piisab ka Androidi sisseehitatud turvasüsteemidest?

 

Google ise hoolitseb järjepidevalt selle eest, et Androidi sisseehitatud turvasüsteem Google Play Protect’i nutikad algoritmid hoolitsevad igakuiste turvatäiendustega selle eest, et see kaitse oleks järjepidevalt ajakohane ja valmis võitlema kõige uuemate pahavarade ja viirustega.

Kui su Android-telefonis on aktiveeritud Google’i teenused, kui sa tõmbad oma telefoni rakendusi peamiselt Google Play rakendusepoest ja oled piisavalt ettevaatlik erinevate tundmatute veebilinkide ning kahtlaste meilidega, siis pole sulle kolmanda osapoole antiviirusrakendusi vaja. Tegelikult on need isegi kahjulikud, sest üks selline rakendus võtab umbes 3-8% sinu seadme akukasutusest ning muudest ressurssidest.

 

Ometi on olukordi, kus antiviirusrakendusest võib mõningat kasu olla. Kasuta spetsiaalset antiviirusrakendust, kui:

  • Sinu Android-seadmes pole kasutusel Google’i teenused. Sellisteks telefonideks on näiteks Huawei uuemad telefonid.
  • Sa tõmbad oma telefoni rakendusi ebausaldusväärsetest kohtadest.
  • Sa külastada kahtlaseid veebisaite.
  • Sa ei suuda vahet teha kahtlasel ja usaldusväärsel veebilingil.
  • Sa kasutad tõeliselt vana Android-seadet, millel pole Google Play Protect’i ehk sinu seadmes jookseb Android 7.0 või veel vanem versioon.

 

Samas ei tasu oma seadmesse laadida esimest ettejuhtuvad rakendust Google Play rakendusepoest, sest reeglina pole enamuses nendest antiviirusrakendustest mitte mingit kasu. Seadme tulemuslikuks kaitseks tasub alla tõmmata mõni tunnustatud arvutiturbefirmade poolt pakutavatest rakendustest. Usaldusväärseteks tegijateks võib pidada näiteks Bitdefenderit, Trend Microt või AVG-d.

Mõistagi ei suuda ei Google ega ükski teine teenuspakkuja anda kasutajale 100%-list garantiid, sest ka küberkurjategijad pingutavad oma tulude nimel 24/7. Aga elementaarseid turvareegleid ja Google Play Protect’i abil peaks su seade olema maksimaalselt turvatud.

 

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."

Kommentaarid