Kas keegi on salaja sinu arvutit kasutanud?

#Turvalisus
2 min lugemine

Sa usaldad oma perekonda ja töökaaslasi, sest nõnda on elada märksa lihtsam ja mugavam. Vahel aga on sul tunne, nagu oleks keegi sinu äraolekul siiski su arvutis käinud. Aga kuidas kindlaks teha, kas see tunne on petlik või vastab tõele?

 

Windowsiga arvutis on mõned võimalused, kuidas seda ka tagantjärele kindlaks teha. Õnneks jätab iga tegevus su arvutisse maha jälje. Kui soovimatu uudishimutseja on ainult imetlenud sinu desktopi tapeeti või seal asetsevaid faile, siis seda arvuti muidugi ei fikseeri, kuid iga sisulise tegevuse jäädvustab raal oma põhjatutesse sügavustesse. See muuseas on ka põhjuseks, miks aeg-ajalt oma arvuti kõvaketast rookima peaks.

 

Vaata viimaseid tegevusi

 

Nii nagu sisaliku tee kivil jätab jälje, nii fikseerib arvuti ka iga faili avamise, iga visiidi internetti jne. Klikkides Windows-klahvi koos E-klahviga, avaneb failihaldur. Selle vasaku serva ülemises nurgas on valik “Kiirpääsuriba” (Quick Access). Sellel klikkides näed nii viimati avatud või loodud kaustu kui ka faile. Tegelikult saab niimoodi vaadata faile ka programmipõhiselt. Kui sind huvitab näiteks, kas keegi on kasutanud sinu arvutis MS PowerPointi, siis avades selle programmi, vaata “Recent files” ja kogu info on sul nagu peopesal.

 

Vaata hiljuti muudetud faile

 

Ka siin tuleb appi failihalduri kiirpääsuriba. Trüki failihalduri paremas ülanurgas olevasse otsinguaknasse: “datemodified”. Avanenud otsingutööriistaaknast saad selle ülaservas olevale kalendriikoonile klikkides valida sobiva otsingukuupäeva. Kõigi eelduste kohaselt on selleks “today” ehk “täna”, kuid otsinguvõimalus ulatub tagasi terve aasta ulatuses.

 

Vaata oma veebilehitseja ajalugu

 

Ehkki veebilehitseja ajalugu ära kustutada on lihtne, võib uudishimulikul vahel kiirustades see tegevus ununeda. Igal veebilehitsejal on sätetes alajaotus “Ajalugu” (History), mis jäädvustab kõik veebilehed, mida eelnevalt on külastatud. Seda muidugi juhul, kui pole kasutatud erinevaid inkognito-funktsioone, mis võimaldavad netti külastada ilma jälge jätmata.

 

Kõige kindlam lahendus

 

Kõige parem on aga mitte panna oma kolleegide ja lähedaste uudishimu ja tahtejõudu proovile, vaid varustada arvuti ekraaniluku ja parooliga. Seejärel piisab, kui arvuti tagant lahkudes vajutad Windows-klahvi + L-klahvi ning peavalu selle pärast, kas ja kes sinu arvutis ringi võib nuuskida, kaob nagu iseenesest. Hoolitseda tasub ka selle eest, et valitud parool poleks liiga primitiivne, näiteks “eesnimi123” või midagi sama ajuvaba.

 

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."