Kas iPad on lõpuks valmis asendama arvutit?

#apple #iOS #ipad
2 min lugemine

Eelmisel nädalal toimunud Apple’i arendajate konverentsil nägid ilmavalgust uued teenused ja funktsioonid. Taas tõusis päevakorda küsimus, kas tahvelarvutiga on mõeldav asendada süle- või lauaarvuti?

 

Sellele vastamiseks tahaks kõigepealt teada, kas iOS 13 iPadile mõeldud operatsioonisüsteem pakub võimalust teha kõiki neid asju, mida arvuti? Mitte päris, aga oluliselt rohkem kui varem. Kauaoodatud uuendus on võimalus läbi USB-C pesa ühendada tahvelarvutile järele ükskõik kuipalju SSD ja tavalisi kõvakettaid, sealhulgas microSD kaarte. Fotode ja videotega töötavad inimesed saavad nüüdsest importida materjali otse näiteks Lightroomi.

Siiski, kas Apple on iPadiga muutnud seekord midagi fundamentaalselt või lihtsalt parandanud kõige kriitilisemad puudused, mille üle on pikemat aega kurdetud? Et sellele vastata, tuleb ära oodata september, kui operatsioonisüsteem ametlikult välja lastakse ning omal käel põhjalikumalt järele katsetada.

Praegu on huvilistele saadaval veel arendamisjärgus beeta-versioon, mille põhjal on vara järeldusi teha.

Küll on teada, et veelgi mugavam saab olema liikumine erinevate rakenduste vahel, nende samaaegne ekraanil hoidmine ja uute akende avamine nagu MaciS harjunud oleme.

Need on kindlasti sammud arvutilaadsema kogemuse poole.

Hiire puudumise tõttu on iPadil siiani olnud kohmakas teha copy-paste jms toiminguid. Seetõttu on uuel OS-l leiutatud lisaks ühele sõrmele ka teise, kolmanda ja neljanda liigutused, mis peaksid tegema näiteks tekstilõigu kopeerimise või lõikamise tunduvalt lihtsamaks. Idee on ilus, aga on kahtlused, kas see ikka päris mugavalt käima hakkab. Klaviatuur ja hiir on olnud kasutusel juba pea nelikümmend aastat ning kuigi need näevad välja vanamoelised, siis ajapikku oleme nende kasutamisega harjunud. Ühtlasi on iga klahv konkreetne nupp, mis tõlgib inimese kavatsuse masinakeelde. Sõrmelibistamised ekraanil on nagu uue keele õppimine, kirjutab The Verge. Kaheldav, kas siledal ekraanil sõrmi liigutades toimub areng, mille käigus õpib inimkond järjest keerulisemaid kombinatsioone.

Siin tekibki probleem, sest ühest küljest on iPad tohutult võimalusterohke ja potentsiaalne uue ajastu töövahend. Teisalt on ikkagi väga tüütu sõrmedega ekraanil copy-paste’i-sugust lihtsat asja teha, mis hiirega on palju lihtsam. Sügisel välja tulev iOS 13 näitab, kas oleme valmis õppima uusi sõrmeakrobaatika kavu ning lõpuks loobuma sülearvutitest praegusel kujul.

 

 

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."