Kas e-lugejad hakkavad paberraamatuid välja sööma?


kindle-2.jpgElektroonilised raamatud muutuvad päev-päevalt üha populaarsemaks või vähemasti annavad nad üha rohkem põhjust aruteluks. Ja põhjust aruteluks on rohkem kui küll: Amazon müüs läinud jõuludel e-raamatuid esmakordselt rohkem kui raamatuid füüsilisel kujul.

Esimesed sammud raamatute digitaalseks esitamiseks tehti 1993. aastal, kui Zahur Klemath Zapata arendas selleks välja vastava tarkvara. Massidesse see vahend siiski ei jõudnud, eelkõige kõrge hinna, formaatide ühildamatuse ja kirjastajate trotsi tõttu oma enimmüüdavatest nimetustest digitaalseid versioone mitte avaldada.

Nüüd on aga mõtteviis muutunud ning hinnad on langenud. Amazon on oma e-lugeja, Kindle’i, hinda vähendanud viimase aasta jooksul 100 USD võrra ja tõestab hiigelmüügiga aasta lõpus, et e-raamatud võivad olla massitarbekaup, käitudes täpselt samamoodi nagu Apple digitaalse muusika populariseerimisel iPodi ja iTunes’i vahendusel.

Millal vallutavad e-raamatud lõplikult turu?
Ilmselt on see vaid aasta paari küsimus. Tootjate vahel on lahvatanud juba väga tige konkurents. Suurtootjad nagu Amazon ja Sony saavad toetuda oma müügikeskkondadele, mis tagavad neile klientide hulgad. Väiksemad peavad aga leidma niši, millega läbi lüüa.

sony-reader.jpgE-lugejaid püütakse üha rohkem diferentseerida, lisades neile küll mp3-mängijaid, küll puuteekraane, kuid jätkuvalt loetakse tekstifaile, e-raamatuid rohkem oma nutitelefonidest, kui spetsiaalsetest e-lugejatest. Siiski, selleks aastaks oodatakse Kindle’i müügi kasvu 3 miljonini ja Sony Readeri puhul 1,5-2 miljonini. Sellise tõusu pealt ennustatakse, et 5-10 aasta pärast on üle maailma ostetud 60-100 miljonit e-lugejat.

Hea e-lugeja ei kurna silmi ja selle aku on vastupidav
Kõik e-lugejad kuvavad teksti või pilti ja senini, küll paari erandiga, veel must-valgelt, kasutades selleks spetsiaalset tehnoloogiat e-tint. Tõtt-öelda kasutavad seda tehnoloogiat pea kõik tuntumad e-lugejad. Enamiku ekraanide diagonaal on 6 tolli. Paljud neist näevad ka üsna sarnased välja, nii välimuse kui ka sisu poolest.

Hea e-lugeja aku peaks kestma pikalt (st mitte üksnes mõned päevad), peaks olema lihtne kaasas kanda, selle ekraan ei tohiks kurnata liigselt silmi ning kuvatavat teksti peaks olema lihtne lugeda ka erede päevavalguse käes. Õnneks enamik e-lugejaid neile tingimustele ka vastavad.

Võitlus Amazoni ja Sony vahel
books_logo.gifAmazon toetub oma veebipoe rikkalikule valikule ja on hetkel parima turupostitsiooniga. Sony püüab kiirelt järele jõuda ning on löönud käed Google Booksiga, paisates nii omakorda müüki sadu tuhandeid e-raamatuid.

Palju põhimõttelisem vahe ostukeskkonnast on aga raamatute failiformaat. Kui Amazoni müüdavad raamatud toetuvad lukustatud formaadile .azw, siis pea kõik ülejäänud e-lugejad toetuvad vabavaralisele formaadile ePub, mida Amazoni Kindle aga ei toeta. Kuigi jah, spekuleeritakse selle üle, et ka Amazon avab oma lugejad ePub-ile.

Kindle`l juhtmevaba ühendus raamatupoega
Kindle 2-e suurim pluss on see, et sellel on juhtmevaba ühendus Amazoni raamatupoega, kus on valida üle 350 000 raamatu vahel, lisaks ajalehed, ajakirjad, blogid. Seda on mugav käes hoida, olles vaid vähem kui sentimeetri jämedune ja pealegi näeb ta üsna hea välja… vähemasti parem kui Kindle’i esimene versioon.

Sony eelised Kindle’i ees tulevad esile puuteekraani näol, kuid ta kaotab selgelt internetiühendusega, kuivõrd tal see puudub. Raamatute laadimiseks e-lugejasse vajab Sony kaablit. Kuid nii nagu Amazoniga, nii on ka Sony tugevuseks lai valik raamatuid.

Millised e-lugejad on Kindle’i ja Sony Readeri kõrval veel saadaval?
cool-er-ebook-reader.jpgTegelikult tuleks enne seda küsida, mille jaoks on e-lugejat vaja? Kui seda on vaja üksnes e-raamatute lugemiseks ning kui ollakse valmis tegema järeleandmisi ka mugavuse arvelt, sobib kõige paremini Cool-er nimeline e-lugeja, mille hind on üsna hea, disain igati nägus (korpuse värvivalik meenutab ennekõike iPodi värvipaletti…) ja vahend kokkuvõttes väga käepärane, kuid lisavõimalused on puudu. Vähem mugavust väljendub ka selles, et lugejal puudub ligipääs internetti ning raamatuid tuleb laadida arvutist USB-kaabli abil.

E-lugeja mp3-mängijaga
nook.jpgUutest tulijatest põhjustab enim ärevust läinud aasta lõpus turule jõudnud Barnes & Noble’i omapärase välimusega e-lugeja Nook. Lisaks heale välimusele, lubab see teiste kasutajatega raamatuid jagada, sellel on WiFi, mp3-mängija. Lisaks on Nookil eraldi ekraanid menüü/ klaviatuuri/ raamatukogu ning raamatuteksti jaoks. Sealhulgas esimene neist on värviline, diagonaaliga 3,5 tolli. Lisaks suudab Nook esitada ka ajalehtede ning ajakirjade külgi. Ainus miinus on see, et see ei toeta Wordi tekstidokumenti.

E-lugejaid valmistavad ette veel mitmed tegijad
Tuntumate e-lugejate kõrval on ka väiksemaid tooteid. Üks neist on Asustek, mille prototüüp Eee-reader oli algul väga paljulubav kahe ekraaniga e-lugeja, mis pidi veelgi enam imiteerima lugemise motiive ja raamatu vormi, kuid viimased uudised lükkavad selle plaani ümber. Asus on küll e-lugejaid ette valmistamas, kuid ükski neist ei ole kahe ekraaniga. Üks neist on 6-tolline, värviline lugeja, teine 9-tolline grayscale e-lugeja.

Oma e-lugeja on välja töötanud ka eelkõige pdf-ide seotud Foxit. Nende e-lugeja kannab nime eSlick Reader ja keskendub arusaadavatel põhjustel pdf-idele. Ka eSlick mängib mp3-sid.

quereader.jpgPlastic Logicul on valminud oma Que Reader, mis on mõeldud eelkõige ajalehtede ja ajakirjade lugemiseks, aga haldab niisama hästi tekstidokumente ja raamatuid. See on imekerge ja vastupidava konstruktsiooniga – puudub klaas või ekraan. Ka Samsung ja LG töötavad välja oma e-lugejaid. Neist viimane püüdleb 11,5-tollise diagonaali poole. Fujitsu on aga esimesena valmis saanud värvilise ekraaniga lugeja, kuid vahend jääb kättesaadavaks üksnes Jaapanis.

Et turul on juba üsna palju erinevaid e-lugejaid, on neist kõigist siin kirjutada raske. Pealegi aitab nende vahel navigeerida palju paremini tabel Wikipedias ja ka ajakiri Time. Lisainfo leidmisel aitab ka eBookReadersReview.

Kirjutan enamasti raamatumaailmast, aga ka lihtsalt e-maailmas teabe talletamist või edastamist puudutavatel teemadel. Olgu selleks siis audio- või e-raamatud, lugerid või raamatusõprade suhtluskeskkonnad, veebiloengud või koduraamatukogu ülesehitamine jms.

Kommentaarid