Isejuhtiv tehnika Eesti põldudel – utoopia või lähitulevik?

#5G

Põllumajandusettevõtetele oleks vaja ühtset suurt andmehaldusprogrammi, kuhu tekkivate suurandmete põhjal saaks muuta Eesti põllumajandust keskkonna- ja loomasõbralikumaks, rääkis Vaklak OÜ juht Margus Muld.

 

Uued tehnoloogiad tungivad praegu täie hooga ka põllumajandusse. Lüpsirobotid on juba ammu kasutusel ning vaikselt suureneb ka sõnnikut lükkavate, allapanu raputavate ja sööta ette panevate robotite osakaal. Viimased aga vajavad Mulla sõnul veel veidi timmimist, päris heas kasutusvormis need veel pole. „Neid saab muuta efektiivsemaks, töökindlamaks, odavamaks,“ märkis Muld. Vaklaki ettevõtetes on need kõik aktiivses kasutuses, samuti on olemas loomade mäletsemise ja aktiivsuse hindamise seadmed.

Järvamaal mitut põllumajandusettevõtet omava Vaklaki alla kuuluvatel firmadel on 5500 lüpsilehma ja nad kasutavad 21 000 hektarit maad.

 

5G annab võimaluse isejuhtivale tehnikale

 

Juba saab ka näiteks satelliidipiltide järgi hinnata taimede värvi põhjal väetiste ja taimekaitsevahendiste kasutamist, loomi karjas positsioneerida, panna loomadele kiipe kehatemperatuuri ja hingamise sageduse mõõtmiseks ja veel paljut muud. „See kõik on seotud suurte andmemahtudega ja nõuab kiireid ühendusi,“ ütles Muld.

Põllul on Vaklaki ettevõtetel olemas seadmed, mis suudavad teha täpse põllukaardi selle kohta, kust kui palju saaki tuli. Muidugi on ka põllutöömasinad positsioneeritud ja saab vaadata, kui palju nad on tööd teinud ja millise skeemiga liikunud. „Ootame ka isesõitvaid traktoreid, mis mõnes mõttes on küll juba olemas, aga neid saab veel edasi arendada ja täiustada,“ rääkis Muld. Nimelt peab praegu veel inimene traktoriga põllule kohale sõitma ja isegi kui seal teeb traktor enamuse tööd oma tarkusest ära, siis inimene peab ikkagi kabiinis olema.

Muld avaldas lootust, et kui ükskord 5G maale jõuab, saab ka seal isejuhtivat traktorid tööle panna. Seda enam, et tööjõuprobleem on endiselt suur ka koroonapandeemia tõttu kasvanud töötusest hoolimata. „Pandeemia pole tööjõu kättesaadavust suurendanud,“ nentis Muld. „See on ka arusaadav, sest tööd on kaotatud ikkagi muudes sektorites kui põllumajandus. Kui hotellis või restoranis töötav inimene jääb töötuks, siis ta ehitab uue karjääri üles reeglina linna, mitte ei koli kogu oma elu maale.“

 

Vajadus ühe mastaapse andmekogu järele

 

Vaklaki ettevõtted kasutavad igapäevatöös põllujälgimisprogrammi ja lüpsirobotitega laudad on samuti omavahel ühendatud. Samas tunneb Muld puudust korralikust ühtsest haldustarkvarast. „Sellist programmi veel polegi, kust saaksime koondada andmed nii raamatupidamise, põllupidamise, loomakasvatuse, logistika ja muu vajaliku kohta,“ nentis Muld.

Selline kõiki andmeid koondav ühine programm oleks abiks kõigile põllumajandusettevõtetele, lihtsustaks nende suhtlemist riigiga ning samal ajal pakuks vägagi kasulikku infot nii ettevõtetele endile kui ka teadusele. Mulla kirjelduse kohaselt tekiks sel kombel suur andmekogu, mida põllumajandusettevõtted oleksid valmis lahkelt jagama. „Annaksime seda teadusele kasutada ja saaksime ise teha meie valdkonna jaoks vajalikke võrdlusi ja prognoose,“ rääkis Muld.

Tema sõnul peaks selline andmehaldusprogramm sündima koostöös riigi, põllumajandusettevõtete ja teadusasutusega. „Tegelikult on sellise koostöö alge juba olemas, riik on kaardistanud, mis sellises programmis peaks olema,“ ütles Muld. „Vaja on veel paika panna kogu struktuur, kes kuidas andmeid sisestab, neid edasi jagab, neid kasutab ja palju muud.“

 

Suurandmed aitavad teha õigeid otsuseid

 

Selline tekkiv suur andmekogu annab võimaluse näiteks hinnata, kuidas on töötanud mõni vaktsiin, vitamiin või taimekaitsevahend. „Praegu kogutakse selliseid andmeid väga hektiliselt kokku,“ märkis Muld. „Korraliku andmekoguga aga saaksime päris täpse ülevaate, mis meil põllumajanduses toimub. Nii saame teha ka otsuseid, mis aitavad muuta põllumajandust keskkonna- ja loomasõbralikumaks.“

Samuti on suurandmete põhjal võimalik palju täpsemalt hinnata ühe põllumajandusettevõtte süsinikuemissiooni, võrrelda seda teiste riikidega ning teha selle põhjal otsuseid, mis muudavad kogu Eesti põllumajandust kliimasõbralikumaks.

 

Andmete juhtimine ja turvamine ühes kohas koos

 

Järjest hoogu koguv digitaliseerumine nõuab ka ettevõttesisest head digivõimekust ja IT-juhtimist.

Mõne aasta eest tegid ka Vaklaki alla kuuluvad ettevõtted oma IT-korralduses muudatuse. Endiselt on Vaklaki ettevõtetel küll olemas oma IT-spetsialist, kuid kogu IT-halduse ja IT-juhtimise teenuse ostavad ettevõtted Telialt sisse. „Sellisel kombel on andmete juhtimine ja turvamine ühes kohas koos ning vastutus ei haju,“ selgitas Muld. IT-teenuste sisse ostmine on Eestis aina levinum, sest IT-teemade professionaalidele usaldamine võimaldab ettevõttel keskenduda oma põhitegevusele ning samal ajal olla kindel, et ka IT-probleemid ja arendused on kontrolli all.

Kommentaarid